Majanduskriis jätab noorte palgale jälje pikaajalise töötuse korral ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Viimase majanduskriisi ajal tööturule sattunud Eesti noorte palk oli aastaid hiljem väiksem juhul, kui neil ei õnnestunud leida tööd pikema aja jooksul. Kuigi sügav ja lühiajaline majanduslangus ohustas eeskätt madalama haridustasemega noori, tuli neile appi Soome lähedus.

Tallinna Ülikooli võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt meenutas, et viimane majanduskriis räsis Eestit rohkem kui mitmeid teisi Euroopa riike. Samas oli kiirem ka sellest taastumine. "Tööpuudus ulatus kriisi kõrgajal üle 30 protsendi, mis oli Euroopa keskmisest kõrgem. Kolm aastat hiljem oli töötus meil juba oluliselt madalam," laiendas Unt. Järsud muutused avasid võimaluse uurida, kas lühiajalistel majanduskriisidel on noorte elule sügavam mõju.

Varem eeskätt Suurbritannias tehtud uuringud on näidanud, et iseseisvasse ellu astumise järel töötuks jäämine võib peegelduda väiksemas palgas ja vaesusriskis veel 20 aastat hiljem. Pikaajalise töötuse mõjul hakkavad kannatama erialased ja sotsiaalsed oskused. Ühtlasi võib saata see ohusignaali võimalikele tööandjatele.

Unt ja Tallinna Ülikooli sotsioloogiadotsent Kadri Täht lähtusid koolist tööle liikunute elukäigu kaardistamisel hariduse infosüsteemist ning Eesti maksu- ja tolliameti kogutud andmetest. Sinna kõrvale võetud töötamise register võimaldas leida töötuse perioodi pikkuse aastatel 2010–2015 päeva täpsusega. Teadlased keskendusid seekord vaid noortele, kes said 2015. aastal palka ja lõpetasid oma haridustee noorema kui 29-aastasena.

Viis aastat pärast majanduskriisi tippu võis näha olulisi erinevusi nii palgas kui ka suhtelises vaesusriskis. Mida kauem olid noored tööta olnud, seda suurem oli vahe pidevalt töötanud noortega. Kui 2010. aastal tööturule sisenenutest ja kohe tööd saanutest elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 11 protsenti, siis enam kui aasta töötu olnutest 33 protsenti. Vahe nende palgas ulatus ligi 460 euroni.

Palgavahet võis näha ka nendega, kes olid olnud töötud kuni kuus kuud. Vahe vaesusriskis polnud samas kuigi suur. "Inimesed jäävad kahjuks ikka töötuks, aga see ei ole tulemuste põhjal kõige lõpp. Oluline on vältida selle kordumist ning sellest tulenevat töötus- ja vaesuslõksu," sõnas Unt. Siinkohal tulevad mängu erinevad aktiivsed ja passiivsed tööturupoliitikad.

Unt tõdes, et aktiivsete tööturumeetmete mõju hindamine raske. Eri lahendusi käsitlenud uuringutes on saadud nii negatiivseid kui ka positiivseid tulemusi. Nende rakendamisel tuleks näha suuremat pilti. "Keskeltläbi on need meetmed noortele siiski olulised. Lisaks uute oskuste omandamisele aitavad need hoida noori ühiskonnaga seotud. Palju hullem oleks, kui kohalik omavalitsus kaotaks täielikult kontakti noortega, kes ei õpi ega tööta," sõnas professor.

Eelnevalt on Unt kolleegidega märganud, et töötuks jäämise mõju ulatub pelgast sissetuleku kaotamisest kaugemale ja ka nende lähikondseteni. "Nende heaolu langeb. Mehe töötuks jäämisel saame isegi statistiliselt mõõta, kuidas nende partneri tervis halveneb," viitas professor. Suuremate töötuskindlustushüvitiste korral on töötuse selliste kahjulike mõjude ulatus väiksem.

Haridus loeb
Analüüsist paistis välja, et kriisi ajal on kõige suurem oht tööd kaotada madalama haridustasemega noortel. Eestis polnud vahe kõrghariduse omandanutega sedavõrd suur kui mujal Euroopas. "Meie taustajõud oli Soome tööturg, mis pakkus neile täiendavaid võimalusi, vähendades sellega meie töötust," selgitas Unt. Ühtlasi leidsid madalama haridustasemega noored töö kiiremini, mis pole ilmtingimata hea.

Professor võrdles uue töö otsimist bussi ootamisega. "Päris esimese ettejuhtuva bussi peale ei tasu hüpata, vaid võiks esmalt vaadata, kuhu buss läheb. Pikas vaates on kasulikum alustada töökohalt, mis toimib hüppelauana järgmise töökohani, isegi kui see on alguses veidi väiksema palgaga," laiendas Unt.

Osaliselt tööandjate eelarvamuste tõttu saavad otsida ja oodata madalama haridustasemega noored sobivat töökohta lühemat aega. Teenindussektoris saadud kogemustest ja omandatud oskustest ei pruugi aga mujal kasu olla.

Magistrikraadi korral hakati nägema pikaajalist töötust ohumärgina, kui noor oli otsinud tööd enam kui aasta. Unt lisas, et neist peaaegu kõik olid naised. Lõpuks töö leides said nad madalamat palka, võimendades Eestit iseloomustavat laia palgalõhet.

Mehi ja naisi eraldi vaadates tähendab iga kõrgem haridustase suuremat palka. Samas saavad nii keskharidusega mehed kui ka kõrgharidusega naised palka ligikaudu sama palju. Eurostati andmetel ulatus Eestis 2018. aastal palgalõhe 22,7 protsendini.

Tänamatud ennustused
Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank on ennustanud, et koroonapandeemiast tingitud majanduslangus võib olla suurem kui 2009. majanduskriisi mõju. Tulevikku vaadates soovitas Unt seetõttu varasemate kogemuste põhjal jälgida, et noored ei satuks töötuse nõiaringi. "Võib arvata, et see hakkaks mõjutama ka noorte teisi eluvaldkondi nagu pereloomet ja võimekust iseseisvuda," sõnas professor.

Samuti võiksid jälgida praegu kooli lõpetavad noored, milliseid valdkondi ootab kriisi järel kasv kõige tõenäolisemalt. "Ennustuste kohaselt on nendeks IKT, tervishoid ja sotsiaaltöö. Kriis tõi esile tehnika suurenenud tähtsuse ja iga järgmine põlvkond elab kauem kui eelmine," sõnas Unt.

Kuigi tööturu ülevaates nähakse helgena ka majutuse ja turismi tulevikku, viitas ta koroonaviiruse poolt globaliseerumisele antud hoobile ja kasvanud keskkonnateadlikkusele, näiteks lennuhäbile.

Kadri Tähe ja Marge Undi uurimus ilmus ajakirjas The Annals of the American Academy of Political and Social Science.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: