Nagu enamikes teisteski OECD riikides tasub kõrghariduse omandamine Eestis ära. Sellest lõigatav kasu on siiski keskmisest oluliselt tagasihoidlikum. Kui 2016. aastal said kõrgharidusega inimesed Eestis teistest keskmiselt 30 protsenti suuremat palka, siis OECD riikides keskmiselt küündis see ligi 60 protsendini. Samuti oli Eestis kõrgharitute seas töötuse määr vaid viis protsenti madalam.

Raportis nenditakse, et palgalõhe naiste ja meeste vahel on Eestis endiselt tõsine probleem. Selle vaid tegevusalade ja ameti erinevustele kirjutamine on ülevaate autorite sõnul võimatu. Naised lõpetavad Eestis tüüpiliselt kõrge palga ja tööhõivega seotud erialasid sagedamini kui OECD riikides keskmiselt. Näiteks moodustasid nad IKT-eriala lõpetajatest ligi 30 protsenti. Keskmist ligi kümne protsendi võrra ületavat vahet võis näha ka näiteks hambaarstinduse või arstiteaduse lõpetanute seas.

Koos teiste erialadega muutub vahe kõrgharidusega noorte meeste ja naiste osakaalus üha suuremaks. Näiteks moodustasid 2016. aastal 25–34-aastased kõrgkooli lõpetanud mehed oma sookaaslastes vaid 34 protsenti. Naiste seas oli näitaja 54 protsenti. Veel 2008. aastal oli vahe pea poole väiksem.

Jõudsalt kasvab ka doktorikraadiga naiste osakaal. Kõigist kraadi kaitsnud inimestest moodustasid nad möödunud aastal 58 protsenti. Seda on 11 protsenti rohkem kui OECD maades keskmiselt.

Tööturule sisenedes said kõrgharidusega naised meestest aga möödunud aastal keskmiselt 27 protsenti vähem palka. Samuti on kõrgharidusega naistel raskem töö leidmine. Kui kõrgharidusega tööealistest meestest ei teinud tööd vaid kuud protsenti, siis naiste seas ulatus näitaja 25 protsendini.