OECD avaldas teaduse tehnoloogia ja innovatsiooni väljavaate, milles võetakse kokku järgmise kümne aasta trendid teaduses ja teaduselus.

Noored, kes endale otsivad eriala, võiksid kõrva taha panna teadmise, et järgmise kümne aasta jooksul kasvab tohutult vajadus nende inimeste järele, kes oskavad andmeid analüüsida ja ehitada süsteeme, mis andmeid analüüsiksid. Teisisõnu, andmeteadus on tulevikueriala ning Eestigi on selles valdkonnas üks parimaid kohti õppimiseks ja töötamiseks.  

Tehisintellekt (AI - i.k artificial intelligence) ja masinõpe on kaks märksõna, millele OECD raportis pannakse järgmise kümnendi jooksul kõik kaardid.

Juba praegu on tehisintellekt suutnud inimesest tõhusamalt teha andmeanalüüsi, leida mustreid ja seoseid näiteks geenitehnoloogias, astronoomias, bioloogias ja keemias. Sisuliselt loodetakse AI ja masinõppe abil suurendada inimese teadusvõimekust.

Kitsaskohaks selles arengus on aga asjaolu, et meil napib AI tehnoloogiat sisuliselt mõistvaid tudengeid ja teadlasi. Enamik AI ja masinõppega seotud eksperte töötab era- mitte avalikus sektoris. Ühiskondlike ja üleilmsete probleemide teaduspõhiseks lahendamiseks oleks aga vaja andmeteadlasi just avalikku sektorisse, ülikoolidesse.

Teadusraha väheneb enamikus riikides

Suuremas kontekstis aga nähakse OECD raportis probleemi, mis takistab digiarengut. Ja see probleem on mõistagi rahastus. Kuna ettevõtlusest tuleb teadus- ja arendusrahastus toetab pigem rakendusteadust, siis alusteaduse jaoks raha napib. Samas tuleb suur osa digitaalvaldkonna ja andmeteaduse arengust just alusteadusest ning alusteadust peaks rahastama riik. Enamikus OECD riikidest on aga riigieelarveline teadusrahastus 2009. aastast alates langenud.

Vaid viies riigis kasvas sel ajavahemikul riiklik teadusrahstus. Eesti kuulub nende seitsme riigi hulka, kelle teaduse rahastus kõige enam vähenes.

Riiklik teadusrahastus on enamikus OECD riikides vähenenud. Autor: OECD Science, Technology and Innovation Outlook 2018

320-leheküljeline OECD raport ei räägi mõistagi ainult andmeteadusest, ehkki enamik teemadest jõuavad moel või teisel digivaldkonna, AI ja masiõppe juurde välja. Raportis on välja toodud trendid, mis peaksid mõtteainet pakkuma ka meie poliitikutele, poliitikakujundajatele ja teadlaskonnale.

Teaduselu mõjutavad trendid järgmise 10-15 aasta jooksul:

• Surve riigieelarvelisele teadus- ja arendustegevusele üha kasvab. Sellepärast peab teadus riikliku rahastuse asemel senisest enam otsima rahastusvõimalusi erakapitalist, näiteks fondidest, teadusmetseenidelt ja ühisrahastusest.
• Teadus peab oma uurimisvaldkonnad fokusseerima teemadele, mis aitavad lahendada suuri ühiskondlikke probleeme. Senisest enam tuleb teha interdistsiplinaarset teadust ning ühendada omavahel tihedamalt alus- ja rakendusteaduste.
• Järjest enam hakkab kasvama kodanikuteaduse ja nn tee ise teaduse osakaal.
• Andmeid on järjest rohkem, mis võimaldab kohati teha teadust tõhusamaks ja avab täiesti uusi väljavaateid. Samas tuleb andmetega kohe kaasa lahendust vajavad probleemid, näiteks kes andmeid omab, huvide lahknevus avaandmete osas, andmete haldamise ja infrastruktuuri rahastamise küsimus ning andmeanalüüsi oskuste puudus.
• Maailma kõige kiireimini arenev teadusriik on Hiina. Teadusrahastuse summa on OECD riikidest küll jätkuvalt suurim USAs, kuid teisel kohal on Hiina.
• Kasvab ebakindlus teadlaskarjääri osas. Tihedas konkurentsis on oht kaotajaks jääda eriti naistel. Samuti puudutab see probleem teadlaskonna järelkasvu.
• Praeguse tugevalt tsiteeringutel põhineva hindamissüsteemi kõrval peab võtma kasutusele hindamissüsteemi, mis arvestab ka teadustöö reaalset mõju ühiskonnale.

Kas ikka kõik teadlased ettevõtjateks?

Huvitava ning üha aktuaalsemaks muutuva teemana tõstatakse raportis küsimus, kas ikka kõigile teadlastele peab kehtima ettevõtluse nõue. Eestigi teadlastelt nõutakse üha enam ja enam seotust ettevõtlusega, samas on ju üsna keeruline leida seost ettevõtlusega näiteks ühiskonnateadlasel, arheoloogil või teoreetilisel matemaatikul.

OECD raportis märgitakse, et kui vaid üliväiksel osal uutest ettevõtetest on suur kasvupotentsiaal, kas siis ikka tasub panustada avalikku raha ükskõik millisesse koostöösse ettevõtlusega. Pigem tasuks välja peilida need ettevõtted, millel on potentsiaal kasvada teadusmahukateks ja suurteks.

Järgmine küsimus on mõistagi kuidas - kuidas leida üles alustavad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted? OECD raport ei anna sellele vastust, või kui siis ainult hüpoteetiliselt: appi võiks tulla tehisintellekt ja masinõpe.