Masinõpe aitab ohustatud taimi tuvastada ({{commentsTotal}})

Foto: Hans Hillewaert/CC BY-SA 3.0

Paljud maismaataimed kuuluvad ohustatud liikide sekka, kuid millised täpselt, ei ole kaugeltki teada. Maailma Looduskaitseliit on oma punase raamatu reeglite järgi ohustatusehinnangu andnud ainult viiele protsendile teadaolevatest taimeliikidest.

Taime ohutusastme määratlemine on suur ja kallis töö. Ehkki mitmesuguseid andmeid on paljude liikide kohta kogutud, ja need andmed on ka vabalt kättesaadavad, ei ole nende andmete pealt järelduste tegemine sugugi lihtne.

Nüüd on Anahi Espindola Ameerika Ühendriikide Marylandi Ülikoolist ja ta kolleegid välja töötanud uue meetodi, kuidas taimeliikide ohustatust kiiremini ja odavamalt määrata. Selleks koostasid nad masinõppeprogrammi ja treenisid selle juba hinnatud liikide peal välja.

Siis söötsid nad programmile ette enam kui 150 000 maailma taimeliigi kohta kogutud andmeid, mis kirjeldasid taimede kasvukohti ja sealseid keskkonnatingimusi ning taimede suurust ja välimust. Selle põhjal teatas programm, kui tõenäoliselt mingi taimeliik mingisse ohustatuskategooriasse kuulub.Teadlased määrasid ligikaudu 150 000 taime ohustatuse astme Autor: Marylandi Ülikool

Selgus, et neist enam kui 150 000 liigist on tõenäoliselt umbes kümnendik vähemalt ohulähedased.

Espindola ja ta kaaslased panid muu hulgas aga tähele sedagi, et kõrgema ohukategooria liike kasvab tihtipeale üllataval kombel just neis piirkondades, kus liigirikkus on suur, näiteks Kesk-Ameerika vihmametsades ja mõnedes Austraalia piirkondades.

Kuid ohustatud liike on koondunud ka mõnedesse väiksema elurikkusega paikadesse nagu Araabia poolsaare lõunarannikule.

Masinõppeprogrammi antud hinnanguid ei saa küll veel otse ametlikuks pidada, aga nad aitavad loodetavasti kiiremini ametlike ohuhinnanguteni jõuda.

Espindola ja kaasautorid kirjutavad oma tööst Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: