Tehisintellekt ravib veremürgitust arstist paremini ({{commentsTotal}})

Arvutid on muutunud inimeste matkimises sedavõrd osavaks, et on tekitanud tehisintellekti buumi.
Arvutid on muutunud inimeste matkimises sedavõrd osavaks, et on tekitanud tehisintellekti buumi. Autor/allikas: cns4fn.org

Tuhandete patsientide haiguslugusid analüüsinud tehisintellekt annab veremürgituse korral sageli paremaid ravijuhiseid kui aastatepikkuse kogemusega arstid. Nende asendamise asemel pakub lahendus Briti teadlaste sõnul vähendada arstide töökoormust.

Bakteritest või teistest haigustekitajatest põhjustatud veremürgitus on haiglates ja maailmas laiemalt üks peamisi surmapõhjuseid. Mürgistusega kaasneb vererõhu langus, mis vähendab organitesse jõudva hapniku hulka. Organipuudulikkuse vältimiseks ja vererõhu stabiilsena hoidmiseks peavad manustama patsientidele õigel ajal sobivaid ravimeid ja õiges koguses vedelikke. Etteantud kokkuleppelised ravijuhised on pigem üldised. Ńii jagub nii võimalusi eksimiseks kui ka parema ravi määramiseks.

Imperial College Londoni arvuti- ja arstiteadlased eesotsas Aldo Faisaliga otsisid paremate tulemuste saavitamiseks abi kümnetest tuhandetest haiguslugudest. Inimarstidel võtaks nende põhjalikult läbi töötamine aastaid. Stiimulõpet kasutaval iseõppival tehisintellektil võttis see aega vähem.

Kasutatud agenti treeniti esmalt 17 000 haiguslooga. Tehisintellekt õppis, milline raviotsus viis erinevates olukordades kõige sagedamini patsientide paranemiseni. Piltlikult sai masin selle eest kõige rohkem kommi või punkte. Nõnda olid need moodustuvad seosed kõige tugevamad.

Tehisintellekti proovile panemiseks andis töörühm sellele lahendamiseks ette veel 79 000 juhtumit. Analüüsi kohaselt suutis iga saja juhtumi kohta panna inimarst iga saja juhtumi kohta tehisintellektist parema diagnoosi vaid kahel korral. Kõige paremad olid patsiendi väljavaated järgmist päeva näha, kui arsti ja tehisintellekti antud juhised ühtisid. Vastupidisel korral hakkas patsiendi elumus langema.

Faisali sõnul pole tulemused imekspandavad. Keskmiselt ravib intensiivravipalatis töötav arst karjääri vältel hinnanguliselt 15 000 patsienti. Tehisintellekt sai lühikese aja vältel uurida aga ligi 100 000 patsiendi haiguslugu, pöörates seejuures tähelepanu 48 erinevale näitajale. Samuti ei kimbuta masinat inimmälu eripärast tingitud kalduvus mäletada kõige paremini ebaharilikke juhtumeid.

Järgmise sammuna kavatseb töörühm testida süsteemi haiglates ja välja selgitada, kas süsteem teeb sama häid ennustusi ka reaalajas saabuva info põhjal. Samas märkisid autorid, et veremürgituse ravis pole olnud läbimurdeid viimase 10–15 aasta vältel. Juba mõne protsendi võrra kasvanud elumusega tähendaks aga tuhandete inimeste surmast päästmist.

Selle aasta jooksul on esitlenud tehisintellekti arendamise vallas ka süsteeme, mis diagnoosivad arstidega võrdväärselt või neist paremini silmahaigusi ja leiavad rinnakoest tillukesi kasvajaid. Rwandas kasutuselevõetud juturobot Babylon paneb aga diagnoose sama hästi, kui Suurbritannias mõned aastad meditsiini õppinud tudeng ehk 81-protsendilise täpsusega.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: