Tehisintellekt võib kaotada vajaduse loomkatsete järele
Masinõppel põhinev algoritm suudab ennustada tuhandete kemikaalide ohutust sama hästi, kui teevad seda teadlased loomkatsete põhjal. Pikas perspektiivis võiks kaotada lähenemisviis vajaduse miljonite väikeloomade tapmise järele ning vähendada ravimite ja teiste toodete väljatöötamiseks tehtavaid kulutusi.
Ettevõtted ja teadlased on kasutanud ainete mürgisuse ennustamiseks arvutimudeleid juba kümneid aastaid. Selle hindamisel toetutakse ühendite keemilisele struktuurile ja juba varem tehtud katsetele sarnaste ainetega.
Riikide terviseametitele jääb aga ainult sellest Johns Hopkinsi Ülikooli toksikoloogi Thomas Hartungi sõnul ajakirja Nature uudistoimetusele antud intervjuu väheseks. Seetõttu tilgutatakse lisaks näiteks ühendi ärritava toime leidmiseks küülikutele testitavat ainet silma või söödetakse surmava doosi määramiseks sama ühendit rottidele.
Hiljuti ilmunud töös esitles Hartung kolleegidega uut masinõppel põhinevat algoritmi. Programm suudab hinnata ainete mõju üheksas erinevas kontekstis, alates selle mõjust veeökosüsteemidele lõpetades aine sissehingamisel tekkiva kahjuga. Sarnaselt teistele analoogsetele tehisintellektidele poleks saanud luua seda aga ilma suurandmete ja varasemate reaalsete käigus kogutud andmeteta. Tarkvara treeniti selle tõhusamaks muutmiseks 10 000 kemikaali peal, millega oli tehtud kokku ligikaudu 800 000 katset.
Sisuliselt teeb algoritm Hartungi sõnul sama, mida inimestest toksikoloogid, ainult automatiseeritult. Tarkvara võrdleb uut kemikaali sellele sarnanevate ühenditega ja arvutab selle põhjal välja tõenäosuse, kas ja kui mürgine on uus aine inimestele ja keskkonnale.
Selle käigus on selgunud sedagi, et varasemates loomkatsetes pole jõutud alati ainete mürgisuse osas samale tulemusele. Kõik loomad ei reageeri sama moodi. Sellistel puhkudel võib olla rohkem andmeid integreerivast programmist rohkem kasu, kui päris loomadega katsete tegemisest.
Ajakirjas Toxicological Science ilmunud uurimusele oma hinnangu andnud teadlased suhtusid sellesse valdavalt positiivselt. Saksa keemiafirmas BASF töötav Bennard van Ravenzwaay nentis aga, et loomkatseid pole võimalik ilmselt siiski praegu täielikult asendada. Näiteks on taoliste algoritmidega keeruline hinnata, kas kemikaal võib tekitada inimestel vähki või viljatust. Küll aga võib tema sõnul loota, et tehisintellektist saab toksikoloogia lahutamatu osa.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
