Parkinsoni haigus on krooniline kesknärvisüsteemi haigus, mille puhul põhilisteks vaevusteks on käte ja jalgade värin ning liigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks.

Haigust põhjustab ajus asuva musttuuma kahjustus, mistõttu väheneb nn virgatsaine dopamiini tootmine. Dopamiini puudumine pärsib närvirakkude vahelisi impulsse, mis tagavad keha sujuva liikumise. Praegu kasutusel olevad ravimid küll leevendavad haigusnähte, kuid ei peata haiguse arengut.

Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi ja Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste koostöös avastatud valgud MANF JA CDNF on läbiviidud loomkatsete käigus andnud lootusrikkaid tulemusi.

Katseloomadel kutsuti esile Parkinsoni haigusele sarnane seisund ning manustati seejärel ravimit.

"Kui see haigus loomamudelis on läinud nii kaugele, et 80% dopamiini neuronitest on surnud, siis CDNF mitte ainult et peatab järelejäänud neuronite degenereerumise, vaid ta stimuleerib nende aksonite kasvu," selgitas TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent Urmas Arumäe.

"Ta teeb nii, et need järelejäänud neuronid võtavad kaotatud neuronite koha üle ja seetõttu loomadel Parkinsoni sümptomid oluliselt vähenevad ja need loomad paranevad," lisas ta.

Juba sel sügisel algavad ravimi kliinilised katsetused Rootsis, Karolinska ülikooli haiglas. Uuringus osaleb 18 patsienti.

"Kui nendes katsetes peaks kinnitust leidma see, mis loomkatsetes, siis on tegemist tõesti väga suure läbimurdega. See oleks tõesti esimene juhus, kus üks valk, üks ravimeetod kaitseb ja parandab neurodegeneratiivsete haiguste patsiente," on Arumäe lootusrikas.

Maailmas põeb haigust ligi seitse miljonit ja Eestis 2500 inimest.