Sageli on arvatud, et mida rohkem nooruses õppida ja mida suuremat vaimset ja kognitiivset võimekust nõudvat tööd teha, seda suurem on tõenäosus, et vanurieas ei tule neurodegeneratiivsed haigused, lihtsamalt öeldes vaimse võimekuse langus kimbutama. Ajakirjas PNAS ilmunud artiklist selgub aga, et need tegevused ei pruugi otseselt kaasa aidata dementsuse edasilükkamisele, kuid midagi nad selle kohta siiski ütlevad.

Alustuseks on mõistlik rääkida sellest, mis on kognitiivne reserv. See on aju võime improviseerida ja leida alternatiivseid viise mingi tegevuse tegemiseks. See aitab inimestel kompenseerida vananemisega kaasas käivaid muutusi. See näitaja aitab hinnata ka vaimse võimekuse muutust, mis kaasneb eaga.

Varem on vaadatud seost keerukamaid oskusi nõudvatel töökohtadel töötavate inimeste ja nende vaimse võimekuse muutuse vahel ja see kõik on ikka jätkuvalt küsimuse tasemel: kumb oli enne, kas kana või muna? Ehk kas noores eas vaimset võimekust nõudval ametikohal töötamine lükkab edasi dementsust või teatud eeldustega inimestel lihtsalt suurem võimekus töötada keerukatel kohtadel ja neil lihtsalt esinebki vähem neurodegeneratiivseid haigusi?

San Diego meditsiinikooli teadlased uurisid Vietnami sõja 1000 veterani, kellest ligi 80 protsenti ei olnud osalenud otseses lahingutegevuses - see oli omakorda märk sellest, et nad täitsid keerukamaid ülesandeid tegevuste juhtimises. Kõiki neid mehi ühendas asjaolu, et nad olid 20ndate eluaastate alguses teinud üldise vaimse võimekuse testi. Nüüd, kus need mehed on hilises keskeas, testiti nende vaimset võimekust uuesti ja lisaks mõõdeti nende võimekust seitsmes vaimse võimekuse valdkonnas (sh mälu, abstraktset mõtlemist ja verbaalset väljendust).

Välja tuli selge seos, et 20ndates tehtud testil on 40-protsendiline mõju sellele, milline on keskmiselt 62-aastase mehe vaimne võimekus. Samas haridusel, ameti keerukusel ei olnud seda seost.

Uuringu juhtivautor William S. Kremen selgitas, et järelikult on tegu n-ö pööratud põhjus-tagajärg seosega. Teisisõnu, neil inimestel, kes on otsustanud nooruses rohkem õppida, valinud keerukama vaimset võimekust nõudva amet ning kes tegelevad intellektuaalsete tegevustega, on juba mingid muud soodustavad eeldused, mis ühtlasi aitavad ära hoida vaimse võimekuse langust vanurina.

Järeldus, milleni San Diego ülikooli teadlased jõudsid on: kui tahta prognoosida vaimse võimekuse langust, tuleks märke hakata otsima hoopis varasemast elust, näiteks lapsepõlvest, selle turvalisusest, toitumusest ja keskkonnast, milles laps kasvab. Haridus ja töö on tegelikult lapsepõlve peegeldus.  

Siiski rõhutava uuringu autorid, et vaimsel ja seltskondlikul tegevusel on mõju vaimsele võimekusele ning need muutuvad keskeas iseäranis oluliseks. Seega tasub sellest uuringust kaasa võtta teadmine, et dementsuse ärahoidmine algab juba lapsepõlvest, kus soodsates tingimustes kasvamine aitab kaasa vaimselt võimekamate ja tervemate inimeste kasvamisele.

Uuring ilmus ajakirjas PNAS.