Ajakirjas Mammal Review ilmunud artiklis võtsid Ühendkuningriigi teadlased ette viimase 20 aasta uuringud, kus oli katseloomadena kasutatud nahkhiiri. Selgus, et taolisi uuringuid on 222. Nende teadustööde käigus oli kasutatud 7482 nahkhiirt 376 erinevat liigist.

Enamik loomadest oli kogutud Lõuna-Ameerikast ja Aasiast (Indiast, Hiinast ja Kagu-Aasiast).

Briti teadaste eesmärk oli kaardistada, millistest geograafilistest piirkondadest nahkhiiri kogutakse.

Nahkhiired elavad kaua ning annavad elu jooksul vähe järglasi. Seetõttu võib ka väikesemahulisel katseloomade kogumisel olla mõju kogu populatsioonile selles piirkonnas.

Briti teadlased toovad välja, et kuigi mõnede uuringute tarvis on elusloomade kogumine ning mõnel puhul ka katses hukkumine vältimatu, võiks üha enam kasutada tänapäevaseid meetodeid, mille mõju loomadele on tagasihoidlikum. Näiteks saab nahkhiirtelt infot koguda kasutades pildistamist, röntgenit, helisalvestust ning DNA-analüüsi.

Seda võiks iseäranis silmas pidada muuseumid, kes koguvad ja hoiavad nahkhiiri oma kogudes teaduslikel eesmärkidel. Uuringuid on võimalik teha ka eelmainitud meetoditega andmeid kogudes.

Lisaks soovitab uuringu juhtivautor Danilo Russo asuda karmistama eetikanõudeid, mille puhul piirataks rangelt, mis eesmärgil võib üldse loomi loodusest koguda.