Teadlased proovivad luua veresuhkru taset mõõtvat nutikella ({{commentsTotal}})

Aktiivsusmonitor motiveerib väheaktiivsetel inimestel liikuma hakkamist, kuid liigkasutamisel võib osutuda hoopis segajaks.
Aktiivsusmonitor motiveerib väheaktiivsetel inimestel liikuma hakkamist, kuid liigkasutamisel võib osutuda hoopis segajaks. Autor/allikas: Karthikeyan K/flickr.com/Creative Commons

Vere glükoosisisalduse mõõtmiseks näpuotsast vere võtmine võib jääda minevikku, sest Waterloo ülikooli teadlased teadlased töötavad tehisintellekti ja radarit kombineeriva tehnoloogia kallal.

Uurimisrühma juhtiv inseneeria professor George Shaker ütles, et nad soovivad keha sees olevat verd mõõta, ilma et peaks võtma ühtegi vedelikuproovi. Tema sõnul loodavad teadlased, et uuringu tulemusena töötatakse välja nutikell, mis mõõdab järjepidevalt vere glükoosisisaldust.

Teadustöö ühe osana teevad omavahel koostööd Google ja Saksa riistvarafirma Infineon, mis üheskoos tiimidega üle maailma arendasid välja väikese radariseadme. Waterloo ülikooli süsteem saadab radariseadme abil erineva glükoositasemega vedelikesse kõrgsagedusega raadiolained. Teadlaste loodud iseõppiv tehisintellekt teisendab tagasipeegeldunud raadiolainetes oleva informatsiooni digitaalseteks andmeteks, et neid saaks analüüsida.

Tarkvara on võimeline glükoositaseme muutusi ära tundma üle 500 raadiolaine tunnuse ja omaduse põhjal, näiteks kui kaua kulub raadiolainel tagasipeegeldamiseks aega.

Esialgsed katsed vabatahtlikega näitavad, et tulemused peavad traditsiooniliste näpuotsast võetud vereproovidega võrreldes paika 85-protsendise täpsusega. "Selline seos oli tegelikult üllatav," ütles Shaker.Ta lisas, et see tõestab, et radari abil on võimalik avastada muutusi veres.

Järgmiseks plaanitakse süsteemi täiustada, et see mõõdaks glükoositaset täpselt ja saavutaks tulemusi ka läbi naha, kuid see muudab protsessi keerulisemaks.

Lisaks teevad teadlased koostööd Infienoniga, et radariseade oleks nii madal hinna kui ka väikese energiakuluga.

Praegu saadavad tehisintellekti algoritmid analüüsitud andmed arvutitesse läbi õhu, ent lõppeesmärk on luua iseseisev tehnoloogia, mis sarnaneb pulssi mõõtvatele nutikelladele.

Shaker ütles, et loodetavasti jõuab seade turule viie aasta jooksul. Ta lisas, et ette võib tulla raskusi, kuid seni on uuring kulgenud väga heas tempos.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: