Eesti avaandmete tuluallikaks muutmist aeglustab eduka e-riigi pärand ({{commentsTotal}})

Avaandmete laialdasem kasutusest saaks lõigata majanduslikku kasu ja muuta valitsemist läbipaistvamaks.
Avaandmete laialdasem kasutusest saaks lõigata majanduslikku kasu ja muuta valitsemist läbipaistvamaks. Autor/allikas: Merrill College of Journalism Press Releases/Creative Commons

Üleilmsetes edetabelites riigi läbipaistvuse ja e-teenuste levikuga esirinnas olev Eestis kuulub avaandmete kasutamise poolest sabassörkijate sekka. Suuresti saab kanda mahajäämuse e-riigi esialgse edu arvele, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste analüüsist.

"Eestis on usaldus riigi suhteliselt kõrge – digitaalset ühiskonda ei saaks ilma selleta eksisteerida. Samal ajal on levinud riigiasutustes mõtteviis, et teenuste loomine on nende roll ja kodanike asi neid kasutada," märkis uurimuse esimene autor Keegan McBride, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi nooremteadur. Seda on näha ka vastupidises suunas. Uute teenuste loomisel inimestelt sisendit paludes küsitakse tihti vastu, miks peaksid nemad riigile appi tulema.

Valitsusasutuste vahel liiguvad andmed aga X-tee vahendusel. Nii puuduvad Eestis klassikalised põhjused, mis kannustavad avaandmete kasutamist ja riiklike andmekogude avalikuks tegemist mujal maailmas.

Sellega kaasnevalt on Eestis vastavates pingeridades viimastel aastatel järjest langenud. Indeksi Open Data Barometer põhjal paigutus Eesti 114 riigi seas 44. kohale. 2017. aastal avaldatud OECD OURdata indeksis oli Eestis 32 riigi hulgas 22. kohal. Valdkonna arendamiseks mõeldud pea viie miljoni euro suurusest meetmest on kasutatud ära vaid 300–400 tuhat.

Mahajäämus tuleb avalikuks konkreetsete juhtumite puhul. Näiteks huvitas idufirma SpectX juhti Renee Trisbergi Keskerakonna rahaasjadele keskendunud "Pealtnägija" saate järel, kui suuri annetusi tegi 2006. aastal erakonnale Jüri Ratas. Ent erakondade rahastamise järelevalve komisjoni veebilehel on andmed saadaval alates 2013. aastast. Trisbergi õnneks tuli talle meelde, et varundas vastavaid andmeid lehelt 2015. aastal – 2006 aastal annetas praegune peaminister 41 840 krooni.

Müüte ja väiteid saab kummutada aga ka juba Eesti avaandmete portaalis kõigile kättesaadavaks tehtud andmete põhjal. Näiteks selgub neist, et Eesti-Läti piirikaubanduse vohamine pole kasvatanud piiri lähistel liiklusõnnetuste arvu. Tallinnas leiti avaandmete analüüsil kümmekond aadressi, kuhu on registreeritud sadu ja mõnel juhul tuhandeid ettevõtteid.

Arenguruumi jagub. USA-s Chicagos ennustatakse avaandmete põhjal toidumürgituste ja rinnavähki haigestumise riski. Seattle'i pilootprojekti raames muudetakse avaandmete abil tõhusamaks kiirabi tööd.

Eesti e-riigi andmejuht Ott Velsberg nentis, et osaliselt on takistanud Eestis sarnaste rakenduste loomist riiklike andmete kasutamisega seotud segadus. Tihti puuduvad andmekogudel litsentsid.

"Ärilahendust luua soovivad ettevõtted ei tea, kas nad võivad neid andmeid ikka tegelikult kasutada ja see on jätkusuutlik. Tavakodanike jaoks on aga kahjuks parim viis avaandmetega tutvumiseks läbi rakenduste," laiendas Velsberg. Ametnikud ei näe avaandmete järele nõudlust. Inimesed ei oska neid nõuda või nendega midagi ette võtta.

Keegan McBride märkis, et huvi on hakanud viimasel ajal siiski kasvama. "Osaliselt taandub see poliitilise toetuse suurenemisele – võib-olla ei meeldi poliitikutele pingeridu vaadata. Ent uuenduskuuri läbis ka avaandmeid koondav portaal ja kasvanud selle kaudu kättesaadavate andmekogude hulk. Kui möödunud aastal jäi nende arv 90 lähedale ja neis osa uuendamata, siis nüüdseks on kasvanud nende arv peaaegu 140-ni," laiendas nooremteadur. Nende abil loodud rakendused võiksid aidata tema sõnul mõista ministeeriumitel paremini avaandmete väärtust.

Velsberg tõi välja, et tegelikult lasub oma andmete avalikuks tegemise kohustus veel paljudel riigiasutustel, mis on saanud näiteks raha Euroopa Liidu raamprogrammidest.

"Me hakkame lähinädalatel asutustele teada andma, et kasutajad soovivaid teatud andmeid ja olete kunagi lubanud, et te vastavad arendused teete," sõnas e-riigi andmejuht. Velsberg oli avaliku sektori vastutulelikkuse osas lootusrikas – muutuste olulisuse vajalikkust teadvustatakse üha enam.

Kaugemale tulevikku vaadates võib muuta esialgne loidus ja järgnenud sündmusteahel Eesti taas maailmas silmapaistvaks. "Eesti avaandmete portaali loomiseks kasutatud kood on kõigile näha. Iga selles tehtav muutus läheb kirja, oma panuse saab anda igaüks. Muidugi tehakse seda ka mujal, kuid ma ei ole teadlik, et teistes riikides on mindud avatusega sedavõrd äärmustesse," sõnas McBride.

Soove konkreetsete andmekogude avaldamiseks saab avaldada keskkonnas GitHub. Soove hakatakse täitma nende prioriteetsuse põhjal käesoleva nädala lõpust.

Keegan McBride'i, Maarja Tootsi, Tarmo Kalveti ja Robert Krimmeri uurimus ilmus ajakirjas Revue française d'administration publique.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: