Poisid saavad matemaatikatestides tüdrukutest paremaid tulemusi üle terve maailma. Samuti valivad mehed naistest tõenäolisemalt arvutamisoskust nõudva karjääri. Samas ei taju imikueas poisid arve ja loogikat tüdrukutest kuidagi paremini. Nüüd osutab ligi kolme miljoni Prantsuse koolilapsega tehtud uuring, et poiste ja tüdrukute matemaatilise edu erinevus saab alguse esimeses klassis, vahendab Nature News.

Kooli minnes saavad poisid ja tüdrukud matemaatikas sarnaseid hindeid. Uus uuring aga näitas, et poisid rebisid tüdrukutest ette juba nelja koolis käidud kuu järel. Peale 12 kuud koolipingi nühkimist oli see vahe kärisenud märkimisväärseks.

Uuringu autorid annavad leiu valguses soovitusi, kuidas lõhet poiste ja tüdrukute vahel vähendada. Näiteks soovitavad nad toetada õpilasi moel, et neil ei tekiks matemaatikaga seotud ärevust. Õpetajad võiksid nende sõnul julgustada tüdrukuid tunnis poistega samavõrd aktiivsed olema. Samuti võiks abi olla sellest, kui õpilasi kannustataks olema uudishimulikud ja otsima probleemidele lahendusi ka koolivälisel ajal.

Kõnekad suurandmed

Varasemates uuringutes tuli samuti välja, et veelahe poiste ja tüdrukute tulemustes saab alguse esimeses klassis. Uus uuring on omalaadsetest samas kõige mahukam. See hõlmas nelja rühma lapsi, kes alustasid Prantsusmaal kooliteed vastavalt aastatel 2018, 2019, 2020 ja 2021. Ühtekokku kaasasid teadlased valimisse ligi kolm miljonit viie- kuni seitsmeaastast last. 

Sedavõrd mahukas valim kinnitas, et leid kehtib üle terve riigi: kõigis neljas rühmas, erineval sotsiaalmajanduslikul järjel laste seas, Prantsusmaa eri piirkondades ja koolitüübist olenemata. Uuringuga mitte seotud Virginia Ülikooli majandusteadlase Andrew Simoni sõnul viitab nii kõikehaarav tulemus, et võimalikke vastumeetmeid tuleb juurutada kõigis koolides.

Suurandmete toel näitasid uuringu autorid ära, et matemaatikalõhet tekitavad koolihariduse eripärad, mitte laste vanus. Prantsusmaal lähevad lapsed kooli selle kalendriaasta aasta septembris, mil nad kuueseks saavad. Sestap sattus valimisse lapsi, kes sündisid vaid mõnepäevase vahega, aga alustasid kooliteed eri aastatel. 

Töörühma sõnul on detsembris sündinud lastel teise klassi alguses näha matemaatika tulemustes selget vahet. Samas puudub see vahe neist vaid mõni päev noorematel lastel, kes alles alustavad kooliteed. Niisiis pole esimese klassi alguses poiste ja tüdrukute tulemustes keskmiselt vahet. See viitabki uurijate sõnul, et erinevuse kutsuvad esile pigem koolikeskkonna tegurid, mitte kaasasündinud erinevused laste huvis ja võimetes. 

Uuringuga mitte seotud Cambridge'i Ülikooli psühholoogi Jillian Laueri sõnul võib mängus olla ka mõni seni leidmata bioloogiline tegur. Ometi osutab uus leid tema hinnangul, et kõige tähtsamad on laste kogemused. Liiatigi saavad uuringu ühe autori ja neuroteadlase Pauline Martinot' sõnul mõlemast soost väikelapsed arvudest ja loogikast ühtviisi hästi aru. 

Miks tüdrukud ikkagi maha jäävad?

Töörühma sõnul on üks võimalik tüdrukute mahajäämuse põhjus õpetajate ja lapsevanemate endi levitatud stereotüübis. Endiselt kaldutakse arvama, et poisid on matemaatikas tüdrukutest paremad või poisid saavutavad edu puhtast andest, aga tüdrukud raske töö tulemusel. Selline mõtteviis õõnestab uurijate sõnul tüdrukute enesekindlust.

Samuti loeb töörühma sõnul see, kuidas midagi nimetatakse. Kui teatud tegevused saavad külge matemaatika sildi ning neid õpetataksegi eraldi tunnis ja eraldi õpikutest, võib see uurijate sõnul panna tüdrukuid matemaatikaga seotud stereotüüpe omaks võtma. Kuna tüdrukud kalduvad tundma matemaatikaga seoses poistest rohkem ärevust, võib see töörühma sõnul pärssida tüdrukute võimet edukalt teste teha.

Uuringuga mitte seotud University College Londoni haridusteadlase Meghna Nag Chowdhuri sõnul võiks mõelda sellelegi, mida matemaatikas hea olemine üldse tähendab. Kui seda määratlust laiendada, võiksid tüdrukud leida omal moel võimaluse selles õppeaines särada. Näiteks kiidetakse praegu eeskätt kiirelt õiget vastust andvaid õpilasi, ent tunnustada võiks ka neid, kes leiavad ülesandele uue nurga alt õige lahenduse.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.