OECD iga-aastases ülevaates "Haridus lähivaates" märgitakse, et Eestis on kõrgharidusse jõudva raha hulk viimastel aastatel kasvanud. Seitsme protsendi suurune kasv pole pidanud aga sammu aastatel 2012–2017 nähtud majanduskasvuga. Tehtavate kulutuste osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangus langes sama ajaga umbes kolme protsendi võrra.

Eesti pole selles osas ainulaadne. Sarnaseid majanduskriisi järelmõjusid võib näha ka mitmetes teiste Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluvates riikides.

Teiste seas aitab ajaperioodil silma paista 2013. aasta haridusreform, mille järel sai õppida tasuta eestikeelsetel õppekavadel. Nii selle kui ka muu hulgas tudengite koguarvu vähenemise tõttu kasvas ühe tudengi kohta tehtavate kulutuste suurus 42 protsenti.

Hüppelisele kasvule vaatamata jääb Eesti kõrgharidusele tehtavate kulutuste poolest teiste OECD riikide seas pigem keskmikke sekka. Ühele tudengile kulub keskmiselt 12 900 dollarit. Kuigi Eesti edestab selle poolest Kesk- ja Ida-Euroopat, jääb see tublisti alla Lääne-Euroopa riikidele ja Põhjamaadele.

Raportis seatakse alla praeguse süsteemi rahastamise jätkusuutlikkus. Kuigi välismaalt tulevate toetuste osakaal langes selle ajaga 35 protsendilt kümne protsendini, oli nende osakaal siiski kõrgem kui üheski teises OECD riigis. Elujärje paranedes muutub välistoetuste saamine üha raskemaks. Taseme säilitamiseks tuleb leida seetõttu teisi rahastusallikaid.

Ülevaates tuuakse välja, et erasektori kulutused kõrgharidusele jäid 2016. aastal Eestis 12 protsendi piirile. Sellest suurema osa, kümme protsenti moodustasid õppemaksud.

Era- ja avaliku kõrghariduse tasakaalupunkti ning õppemaksude ja -laenude teemal käivad vaidlused teisteski maades. Avaliku sektori jäetud tühimiku on täitnud mitmetes riikides nagu Iirimaal ja Hispaanias eraraha. OECD riikides keskmiselt moodustasid erasektori kulutused 2016. aastal kõigist teistest aga kolmandiku.