TLÜ rektor Tiit Land tõi välja kaks võimalikku suunda: kas tegevusi vähendada või või tuua tagasi tasuline kõrgharidus, kirjutas Postimees. Tasulise kõrghariduse taastamise võimalust nimetas ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaasen, kes tunnistas samuti, et valitsuse otsus tekitas temas tüssatasaanu tunnet, lisas Postimees.

Pettumust valitsuse otsuse suhtes jätta teaduse rahastamine praegusele tasemele väljendasid lehele ka Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kelle sõnul paneb valitsuse otsus löögi alla eestikeelse hariduse laiemalt.

Ka Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles Postimehele, et valitsuse otsus on äärmiselt frustreeriv.

Oma nördimust avaldasid sotsiaalmeedias ka paljud teadlased, keda enim häiris kokkuleppest taganemise kõrval samal ajal valitsuse poolt tehtud otsus langetada alkoholiaktsiisi.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps teatas, et ei ole alternatiivi ambitsioonile, et teaduse rahastamine ulatuks ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Senise rahastamistaseme hoidmiseks sai teadus 143 miljonit eurot juurde, seisab ministeeriumi pressiteates.

"Loodetavasti saame suure sammu eesmärgi suunas astuda juba mõne kuu pärast, mil on valminud riigieelarve prognoos ja selguvad riigi rahalised võimalused teaduse rahastamise suurendamiseks. Tegelikult peaks teaduse rahastamine ühe protsendini SKP-st olema sarnaselt kaitsekulutustele vaikimisi kokkulepe, mis ei kuulu debateerimisele," ütles Reps.

Kui aprillis leppisid võimuliidu osalised kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis esmaspäeval kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel.