Avaliku pöördumise täistekst:

Eesti ühiskond vajab, et riigi investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks meie teaduse, kõrghariduse ning ettevõtluse olukord.

Tuletame meelde, et 19. detsembril allkirjastasid Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlus-organisatsioonide esindajad Vabariigi presidendi juures ühiskondliku leppe. Alla kirjutanud erakonnad toetasid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel.

Riigi eelarvestrateegias ette nähtud sihttasemeni jõudmiseks lepiti kokku kolme aasta jooksul võrdsete summade lisandumisega alates 2020. aastast.

Arvestades majandusprognoose, tähendab see järgneva kolme aasta jooksul igal aastal 47 miljoni euro lisandumist teadus-arendustegevusele riigieelarvest. Leppega mitte liitunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) loobus allkirjastamisest aga just põhjusel, et nende meelest oli soovitud ja lubatud teaduse rahastuse määr 1% SKPst liialt väheambitsioonikas ning asuti toetama hoopiski jõudmist 2%-ni SKPst.

Loodame, et antud selgesõnalisest lubadusest peetakse kinni just ka olukorras, kus rahandusministri portfell on kõige rohkem teadusrahastuse tõusu lubanud erakonna käes.

Tuletame meelde, et vaid teadmistepõhine majandus ja ühiskond suudab Eesti viia arenenumate riikide tasemele sissetulekute, loodusressursside kasutamise, hariduse, pensionite ja muude sotsiaalsete garantiide mõttes. Eesti on väike riik euroopalike väärtuste ja majanduslikult eduka piirkonna äärealal.

Ainult targalt ja teaduspõhiselt tegutsedes suudame olla sellises keerulises asukohas edukad ja jätkusuutlikud. Eesti puhul räägitakse uhkusega mitmest eduloost: meie haridusest, digiriigist, edukatest iduettevõtjatest ja meie tarkadest teadlastest. Eesti teadlased on keskmiselt maailma ühed mõjukaimad. Eestis töötab valdkonniti rohkem mõjukaid teadlasi kui üheski Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, kaasa arvatud Venemaal.

Teadlaskond on Eesti rahva arvates ühiskonna kõige usaldusväärsem mõjurühm. Elanikkond usub teaduse ja tehnoloogia positiivsesse mõjusse, olles selles Rootsi järel Euroopas teisel kohal.

Rahalise kitsikuse tõttu on lahendamata paljud korduvalt avalikkuse ja poliitikute ette toodud probleemid. Kehvalt on rahastatud meie doktorandid ja noorteadlased, mis on juba viinud paljude noorte teadlaste lahkumiseni Eestist.

Hetkel oleme silmitsi seismas terve põlvkonna võimekate noorte teadlaste võimaliku kaotamisega. Alarahastatud kõrgharidus ja teadus ei suuda kasvatada juurde piisavalt palju õpetajaid ja spetsialiste, eriti inseneeria, loodusteaduste ja IT valdkonnas. Meie teadlased kulutavad liiga palju aega projektirahade taotlemisele, samas jäävad isegi tippteadlased sageli ilma kohalikust teadusrahastusest.

Raskes olukorras on Eesti rakendusteadus, kuna lisaks teadlaste palkadele on vaja katta kulutused aparatuurile, materjalidele ja abipersonalile. Ilma tugeva alusteaduse ning sellest tuleneva rakendusteaduse ja innovatsioonisüsteemita ei jõua aga meie teadlaste tegevuse tulemused ettevõtlusse ja majandusse. On kurbmärgiline, et Eesti ettevõtete rakendusteaduse ja arenduse suurim toetaja pole mitte meie riik, vaid Euroopa Liidu raamprogramm H2020.

Meie, allakirjutanud, usume ning teeme omalt poolt kõik, et kõik need probleemid oleksid kiiresti lahendatavad, kui valitsus järgib ühiskondlikkus kokkuleppes kirjeldatud rahastusplaani.

Allakirjutanud:

• Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu
• Bioteaduste Üliõpilaste Selts
• Eesti Füüsika Selts
• Eesti Geograafia Selts Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS
• Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
• Eesti Startupijuhtide Klubi
• Eesti Teaduskoda
• Eesti Üliõpilaskondade Liit
• Eesti Arstide Liit