Land ütles, et ühiskonna jaoks on teaduse rahastamise tõstmine väga oluline.

"Kui seda kokkulepet ei täideta, siis see on väga halb signaal ühiskonnale ja tekitab petmise tunnet. Kui teadusleppe allkirjad ei kehti, mis siis üldse kehtib," küsis Land.

Land rääkis, et ta siiralt uskus, et valitsus peab kokkuleppest kinni ja tõstab teaduse rahastamist ühe protsendini SKT-st. Samas usub ta ka praegu, et seda on veel võimalik saavutada.

Land selgitas, et teadusesse investeerimine toob majanduskasvu, mis toob omakorda raha SKT-se, mida hiljem ümber jagada.

Teaduse rahastamisega võrdselt kehvas seisus on Landi sõnul ka kõrghariduse rahastamine, mis on ka esimesega väga tihedalt seotud.

Ta rääkis, et valitsuse otsus oma lubadusest taganeda paneb löögi alla noorte teadlaste ja õppejõudude palgad ning see võib kaasa tuua nende Eestist lahkumise.

Land selgitas, et kõrgharidus vajab raha juurde lihtsalt sellepärast, et ülikoolid saaksid anda kindlas mahus kvaliteetset õpet, sest 60 protsenti kuludest on palgakulud ja palk ei saa olla samal tasemel, mis neli aastat tagasi.

Kas me soovime vähendada kõrgelt haritud inimeste osakaalu ühiskonnas?

"Tänasel päeval õpib kõrgharidussüsteemis 40 protsenti vastavalt vanusegrupist. Mida see tähendab tuleviku jaoks? Kui me praegu näeme, et ülikoolides toimub isevooluline kokkutõmbumine, kuna rahastus ei ole adekvaatne, siis kas me soovime tagasi Nõukogudeaegset süsteemi, kus kõrgharidus oli elitaarne," arutles Land.

"Me liigume selles suunas, et kõrghariduse kättesaadavus väheneb. Kas me soovime vähendada kõrgelt haritud inimeste osakaalu ühiskonnas. See on ühiskondliku debati teema," lisas ta.

Land rõhutas, et teadlaste roll on tõsta esile ja näidata ühiskonnas hariduse ja harituse olulisust.

Küsimusele, kas Eesti liigub ka tasulise kõrghariduse suunas, vastas Land, et kõrgharidus muutub tasuliseks siis, kui riik tunnistab, et ta ei suuda adekvaatselt rahastada võetud kohustust tagada kõikidele õppuritele kvaliteetne eestikeelne kõrgharidus.

5. juunil plaanivad teadlased streiki. Samal ajal on paljudes ülikoolides lõputööde kaitsmised. Tiit Land rääkis, et võib tõesti juhtuda, et sel päeval jääb kaitsmine ära, aga lõputööd kaitsmata ei jää. "Tallinna Ülikool kindlasti tagab selle, et üliõpilased saaksid oma lõputööd kaitstud ja saavad oma diplomid," ütles Land.

Möödunud aasta 19. detsembril allkirjastasid Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlus-organisatsioonide esindajad Vabariigi presidendi juures ühiskondliku leppe, millega toetati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel.

Saatejuhid olid ajakirjanikud Toomas Sildam ja Marju Himma.