Eelmise aasta lõpul leppisid erakondade juhid, teadlased ja ettevõtjad kokku, et teaduse ja kõrghariduse rahastus peab tõusma ühe protsendini SKPst. Seda lubasid ka kõik erakonnad oma valimisprogrammides.

Teadusleppe allkirjastamise järel olid poliitikud varmad lubadusi andma. Näiteks küsimusele, mis tagab sel korral, et teadusraha osas tehtud kokkulepe peab, vastas peaminister Jüri Ratas: "Ma usun, et see hea sõna ja allkirja andmine. Garanteerib see, et kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada."

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo kommenteerib praegust arengut riigi eelarvestrateegia (RES) osas: "Kõigepealt on see väga suur pettumus, eriti see sõnamurdlikkus, et allkiri on allkiri. Aga ma väga loodan, et see 0,71 protsenti on 0,71, mis tähendab seda, et raha tuleb siiski juurde.

Aaviksoo ja ka teised rektorid viitasid täna antud intervjuudes vajadusele tuua kõrgharidusse tagasi osaliselt tasuline õpe, sest lisaks teadusele on alarahastatud ka kõrgharidus.

Poliitikud lubavad, et järgmise nelja aasta jooksul saab teadus kokku juurde 143 miljonit eurot. See tundub küll suure summana, kuid suhtarvuna SKPst tähendab see vaid praeguse taseme säilitamist, sest inflatsiooni mõju nullib juurdetuleva summa ära.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik nendib, et teaduse rahastus on juba ammu olnud külmutatud olekus. "See praegune protsent [0,71% SKPst - toim] on saabunud ka laias laastus pideva languse teel. Selle külmutamine tähendab, et samal ajal kui majandus kasvab, tuleb natukene juurde, aga see võitleb heal juhul inflatsiooniga. Me ei ole võimelised olema ühel hetkel enam konkurentsivõimelised, mis tähendab, et me jääme ilma oma noortest."

Noortest teadlastest ilmajäämisele viitab ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, kelle sõnul tuleb ülikoolil ilmselt loobuda noorteadlastele plaanitud palgakasvust. "Näitena võib tuua karjäärimudeli, millest omakorda on vast üks olulisemaid asju noorteadlaste staatuse kindlustamine ja nendele perspektiivi andmine. See kindlasti satub löögi alla."

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps nentis täna riigi eelarvestrateegia läbirääkimisi selgitades, et praegune kärpe-eelarve võinuks tähendada ka tervikuna teaduse rahastamise vähendamist. "Mismoodi see kõik laheneb ja mida need kärped kõik reaalselt tähendavad – kas need tähendavad mingeid koondamisi, palga kokkuvõtmisi – eks need stsenaariumid tuleb nüüd lähipäevadel igas valdkonnas läbi arutada."

"Olukorras, kus valitsus oli riigi eelarvestrateegia aruteludes sunnitud diskuteerima kärpekohtade üle, on siiski lohutus see, et teadus sai 143 miljonit juurde, et hoida teaduse rahastamine stabiilsena samal tasemel," nentis Mailis Reps ja lisas, et ei varja, et loomulikult olid ja on ootused suuremad.

Täna kogunes ka Rektorite Nõukogu oma korralisele koosolekule, kus samuti ühe punktina arutati RESi. Rektorite Nõukogu otsustas ära oodata RESi vastuvõtmise, et siis arutada, mis saab edasi. Rektorite Nõukogu esimehe, Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul on kahtlemata tarvilik võtta ette kohtumine haridus- ja teadusministriga.

Teadlasi esindav Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu pidas täna koosoleku, kus arutati streigi korraldamist. Otsustati, et alustatakse lühemate hoiatusstreikidega.

See tähendab, et teadlased streigivad tunni kaupa, kasvõi iga päev. Üldstreigi korraldamiseks peaksid läbirääkimised olema jõudnud ummikusse, kuid seda olukorda praeguseks kujunenud ei ole.

Hoiatusstreik tuleb nädala pärast

Esimene hoiatusstreik toimub 5. juunil kell 11–13. Kuid juba varem kutsuvad teadlased üles Eesti teaduse toetuseks ühinema leinaaktsioonidega. 30. mail kell 11 kogunetakse riigikogu esisele platsile, kust liigutakse edasi Stenbocki majja, kus keskpäeval toimub valitsuse pressikonverents. Teadlased soovivad, et toetusavaldajad tooksid kaasa "lahkunud Eesti teaduse" mälestuseks lilli ja küünlaid.

Hoiatusstreigid võivad lähinädalatel tekitada keerulisi olukordi ülikooli lõputööde kaitsmistel. Juttu on olnud ka sellest, et ülikoolides võivad ära jääda lõpuaktused, kuid rektorid on siiski seisukohal, et tudengid ei pea muretsema ülikooli lõpetamise või lõpuaktuste toimumise pärast.

Rektorid leiavad, et teadlastel on vabadus end väljendada, kuid usuvad, et selleks on kindlasti erinevaid viise.

Mailis Reps aga ütles oma teates: "Tänan ja tunnustan kõiki teadlasi aktiivsuse eest meie valdkonna rahastamise eest seismisel ning julgustan teid seda ka edaspidi tegema – ainult nii jõuame üheskoos soovitud eesmärgini. Teadusministrina jagan muret teaduse alarahastamise pärast ning ei kavatse mitte mingil juhul rahastamise kasvu eesmärgist loobuda."