Peeter Põllu kuju haridus- ja teadusministeeriumi ees on meeleavaldusi ennegi näinud. Aga seda, et üle kahesaja teadlase ja tudengi tulevad, plakatid käes, kuuma päikese alla raha nõudma, keegi kohalviibijatest ei mäletanud. Mis sest, et külluses pole Eesti teadus kunagi supelnud.

"Teisiti on see, et seekord sai läbi arutatud ja alla kirjutatud lepe ja praegu on tegemist leppe murdmisega," sedastas politoloog Rein Taagepera.

Üks protsent SKP-st teadusele on küll kõlav eesmärk, aga kui parafraseerida rahandusministrit Martin Helmet. Raha ju puu otsas ei kasva. Rein Taagepera aga ütleb, et teadusrahastus pole kulu vaid ikkagi investeering – see, mis raha pikas plaanis juurde toob.

"Mul kõrval seisis Mihkel Solvak sildiga "Kas doktorid või doktorivorst?". Vaadates teisi Euroopa maid, ei kujuta ette, et jõukad maad, kes raha teadusele "raiskavad" on lollid, ei oska panna natuke juurde pensionäridele, natuke juurde sinna ja teisale. See raske otsus, mida valitsus peab tegema. On vaja vaadata, kust tõmmata kokku doktorivorsti osas ja kus tõmmata kokku doktorite osas," rääkis Taagepera.

Miitingule kogunenuid tervitas ka haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. Ta vabandas teadlaste ees, et need on pidanud meediast kuulma üleolevaid või ebaviisakaid kommentaare ning rõhutas, et ministeerium taotleb rahastamise kasvu edasi.

Samas lisas Reimand, et võrreldes mõnegi teise valdkonnaga, läks teadusel hästi. Summana tuli ju raha juurde.

"Aga see ei saa olla kindlasti rõõmu allikas. Me lootsime, et me suudame suurendada grante, et me suudame suurendada ka grantide saamise edukust, ehk siis anda välja rohkem grante. Päris kindlasti, nüüd, kui rahastamise taset SKP suhtes ei tõsteta, ei õnnestu täita neid eesmärke, mis on ettevõtluse teadus-arendustegevuse toetamisel, mille kaudu teadus jõuab meie rahakotti, meie rikkusesse."

Milleks lisaraha vaja oleks, küsis ERR ka Tartu Ülikooli ametiühingu esimehelt Ruth Tammeorult. Tammeorg nimetas teistsuguse prioriteedi.

"Normaalne on see, et teadlastel on baassissetulek. Ja kui lõppeb teadlase projekt, siis antakse talle võimalus selle ajal, kui ta ei ole veel saanud uut projekti, et tal on selle ajal olemas teatud normaalne sissetulek. Seda on tarvis."

Üsna kohe, pärast seda, kui lepiti kokku teaduse rahastamise oluline kasv, hakkasid ametnikud, poliitikud ja teadlased arutama, kuidas lisaraha kasutada. Ja selgusele ei jõutudki.

Nüüd, mil lisaraha on vähem, võib oodata ka teravamaid vaidlusi. Indrek Reimand ütleb, et ministeeriumi prioriteedid ja võimalused alles kujunevad.

"Selles rahas, mis juurde tuleb, on üks osa tõukefondide raha, mille planeerimist tõukefondides pole veel tehtudki. Üks osa, mis juurde tuleb, on tänaste tõukefondide plaanide järgi, mille jagamine ei ole väga vaba. Kindlasti osa juurdetulevast rahast läheb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda ja osa tuleb meile."

Lõpetuseks, teadlaste ees seistes tuletas Reimand meelde, et tänased poliitikud on meie oma ülikoolide kasvandikud.

"Ma loodan, et te mõjutate oma õpilasi ja kasvandikke, et nad teeksid edaspidi paremaid otsuseid kõrghariduse ja teaduse heaks," sedastas Reimand.