Eesti järgmine teadusstrateegia võtab suuna rakendusteaduse edendamisele
Teadus- ja arendusnõukogu ehk TAN tegi kolmapäeval väljasõiduistungi, et pakkuda välja suunised strateegiadokumendile, mis määrab, kuhu Eesti teadus-, arendustöö peaks järgmise kümnendi jooksul liikuma. Leiti, et Eesti majanduse edendamiseks on senisest enam vaja rakendusteadust, ehkki ei ole päris selge, kust ja kui palju peaks selle edendamiseks tulema raha.
TAN annab valitsusele nõu, kuhu peaks liikuma Eesti teadus- ja arendustegevus. Selle tegevuse aluseks on Teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia (TAI), mille praegu kehtiv versioon lõppeb aastal 2020. Seega on jäänud vaid loetud kuud panna kokku järgmine strateegiadokument, mis peaks visandama arengusuunad järgmiseks perioodiks.
Tänasele koosolekule andis tooni Tallinna Tehnikaülikooli professori Erkki Karo ettekanne, mis rõhutas, et Eesti majanduse huve teeniks senisest enam just rakendusteadus, mis aitab arendada tööstust.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et Eestil on teaduse puhul valida kolme suuna vahel:
- alt üles ja uudishimupõhine,
- ühiskondlikele väljakutsetele suunatud teadus,
- tööviljakuse kasvule ja tööstusele suunatud teadus.
Aaviksoo näeb, et Eesti valik on kolmas ehk tööviljakusele ja tööstusele suunatud. "Majandus tähendab tööviljakuse kasvu. Et meie ettevõtetes tehtavad tooted oleksid väärtuslikumad, meil oleks rohkem innovatsiooni, et need ettevõtted, kes soovivad innovatsiooniga tegeleda, need saaksid riigi poolt tuge, et need saaksid ülikoolide poolt tuge - siin on sel koostööl veel päris palju arenguruumi. Me peame leidma võimalusi ja meetmeid, et pöörata Eesti teadust oluliselt rohkem näoga Eesti probleemide ja Eesti majanduse edenemise poole."
Kust tuleb raha?
Teaduse rahastamise süsteem, kus senisest suurem roll oleks rakendusteadusel nõuaks aga kogu süsteemi ümbertegemist ning see on pannud murtesema just alusteadustega tegelevad teadlased.
Rakendusteadus nõuab kas lisaraha või peaks see raha tulema alusteaduste arvelt. Koosolekul osalejad nõustusid, et arendus- ja innovatsioonipoliitikasse peavad tulema uued rahastamise viisid, ehkki selleni, mis need täpsemalt olema hakkavad, arutelu täna veel ei jõudnud.
"Kõik olid nõus, et baasteadused peavad jääma, ülikoolidele tuleb jätkuvalt suurendada vahendeid ja teadusasutustele, sest väga oluline on see, et Eesti on tipptasemel ja see ütleme selline ülevoolamine sealt teadusasutustest erasektorisse on olemas. Aga see ei ole piisav," rääkis haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Repsi sõnul räägiti tänasel kohtumisel ka sellest, kuidas TAI strateegiasse sisse kirjutada ka üleilmsed ja Euroopa kontekstis aktuaalsed teemad nagu demograafilised muutused, rahvastikuprobleemid ning kliimamuutustega seonduv - ka neis valdkondades püüab Eesti otsida rohkem seoseid teaduse ja ettevõtluse vahel, kuid kuidas täpsemalt, see intervjuust ei selgunud.
Puit ja toit
TAI strateegia määrab ka eelisarendatavad valdkonnad. Eelmisele strateegiadokumendile heideti ette, et need valdkonnad olid liiga laiad ja hõlmasid pea kõike. Uue strateegia fookusvaldkonnad ei ole veel paigas, kuid kindlasti leiab nende hulgast puiduga seotud teaduse ja innovatsiooni. Aaviksoo sõnul on kindlasti vaja mõelda puidutehnoloogia ja -tööstuse puhul ka kliimamuutuste kontekstile ning rahvusvahelisele ettevõtluskoostööle.
Kuna eelmine TAI strateegiadokument oli see, kus oli kirjas teaduse rahastamise kasv ühe protsendini SKPst, tekkis küsimus, kas see eesmärk jääb sisse ka järgmisse strateegiasse, kuivõrd eelmise strateegia kehtivuse vältel selleni ei jõutud? "Oi, ma olen kindel, et seda ambitsioonitasandit ei langetata," ütles Mailis Reps.
"Muidugi ühe protsendini me kahjuks ei jõua, see kokkulepe jääb ikkagi täitmata, aga me vähemasti kasvatame teaduse rahastamist. Erinevalt kõrgharidusest, kuhu vaevalt, et raha juurde tuleb," nentis Aaviksoo.
