Äsja lõppenud ministeeriumitele mõeldud taotlusvoorus oli kõige edukam rahandusministeerium. Nende välja pakutud teemadest kiitis ministeeriumite teadusnõunikest koosnev hindamispaneel heaks 12 teemat.

"Uurime lähemalt nii omavalitsuste arenguga seonduvat, maksuküsimusi kui ka Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamise võimalusi põlevkivitööstuse vähenemise korral," ütles rahandusministeeriumi teadusnõunik Reelika Vahopski. "Samuti elanike finantskirjaoskuse parandamist ja majandusaruannete esitamist motiveerivate lahenduste väljatöötamist. Rakendusuuringute tulemused võimaldavad ministeeriumil kasutusele võtta uusi ja nutikaid lahendusi.".

Maaeluministeeriumit toetab poliitikate kujundamisel kuus, keskkonnaministeeriumit viis ja sotsiaalministeeriumit neli uuringut. Ühe mahuka teemana uurib sotsiaalministeerium, kui palju Eesti elanikkond soola tarbib.

"Mitmetes riikides läbiviidud uuringud on viidanud selgelt toiduga saadava soola ületarbimisele. Kuigi Eestis seni vastavad usaldusväärsed andmed puuduvad, võib kahtlustada soola liigtarbimist ka meil," ütles sotsiaalministeeriumi teadusnõunik Angela Ivask. "See on aga peamine toitumisega seotud varajast surma põhjustav riskifaktor ning üks olulisemaid kõrgvererõhu ning südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustajaid." 

Ivaski sõnul on algava uuringu eesmärk selgitada välja Eesti rahvastiku keskmine soola tarbimine ja peamised soola allikad. 

Kaitseministeerium, justiitsministeerium ja kultuuriministeerium said igaüks heakskiidu kahele uuringule. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teemadest leidis toetust üks uuring: kohalike omavalitsuste energiasäästu ja taastuvenergiaallikate rakendamise võimaluste analüüs.

Nelja aastaga üle saja rakendusuuringu

Algavate uuringute kestus ulatub kolmest kuust pooleteise aastani. Kokku on Eesti Teadusagentuuri RITA programm toetanud sel moel nelja aasta jooksul 115 rakendusuuringu läbi viimist, millest on tänaseks valminud 51. Uuringuid on aidanud läbi viia 24 teadus- ja arendusasutust või ettevõtet.  

"Senise kogemuse põhjal võib öelda, et poliitikakujundajad hindavad kõnealust toetusvõimalust kõrgelt," ütles RITA programmi juht Liina Eek Eesti Teadusagentuurist.

"Meil on mitmeid edulugusid, kus ministeeriumid on uuringutulemuste põhjal meetmeid algatanud või muutnud. RITA programm on aidanud kaasa ka tihedamale koostööle ministeeriumite vahel. Paljude uuringute teemapüstitused on sõnastatud ministeeriumite ühistest eesmärkidest lähtuvalt, võimaldades probleeme terviklikumalt käsitleda," selgitas Eek.

Uuringute eelarvest 40 protsenti moodustab ministeeriumite panus, 60 protsenti tuleb Eesti Teadusagentuuri RITA programmi vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil targaks rakendusuuringute tellijaks ja kasutajaks.