Teadusajakirjanduse sõbra tiitli pälvib looduskaitseteadlane Aveliina Helm ({{commentsTotal}})

Aveliina Helm taimeruuduga kodusel karjamaal.
Aveliina Helm taimeruuduga kodusel karjamaal. Autor/allikas: Sigrid Salutee

Aveliina Helm on tippteadlane: kuulub ühe protsendi enim viidatud Eesti teadlaste hulka. Ta hoolitseb kolmandiku kogu maakera loopealsete liigirikkuse eest. Ta on kirglik looduskaitsja ning kaitseb seda ka ajakirjanduses. Viimase eest pälviski ta teadusajakirjanduse sõbra tiitli ja auhinna Ökul.

Teadusajakirjanduse sõbra auhinda annab välja Eesti Teadusajakirjanike Selts ning auhinnaks on Piret Kändleri loodud kuju Ökul. Auhinna eesmärk on esile tõsta, tänada ja tunnustada teadlast, kes tähelepanuväärselt asjatundlikul, entusiastlikul ja heatahtlikul moel teeb ajakirjanikega koostööd, pakkumaks ühiskonnaliikmetele üldmõistetaval ja meeliköitval kujul ajakohast ja asjatundlikku teavet teadusmahukatel ja teadusse puutuvatel teemadel.

Näitamaks, kui selgelt, elulähedaselt ja mõtlemapanevalt Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm teadusest ajakirjandusele on rääkinud, panid ERR Novaatori toimetajad kokku soovitused Aveliina Helmi artiklitest, mis kuuluvad teadusajakirjanduse kullavaramusse. 

Tippteadlane Aveliina Helm: sööge Eesti pärandkooslustel karjatatud veiste ja lammaste liha 

"Terve ökosüsteem laguneb pärandkoosluste kadumisel koost."

Aga kaua sa ikka neile saarlastele jõuad rääkida, et teil on nii ilusad karjamaad, peate neid hooldama, võtke endale lambad? "Lõpuks hakkas see juba endalegi õõnsalt kõlama, ei tundunud enam veenev," rääkis botaanikateadur Aveliina Helm, kuidas perekond eelmisel aastal ka enda aiataguse hüljatud karjamaa taastamiseks 15 villakandjat võttis. Nüüd näksib seal rohtu juba 38 eelmise sajandi keskel Lõuna-Aafrikas aretatud dorperit.

Kuigi lambaid on Helmi sõnul juba "hirmus palju", on nende karjamaa taimekooslus endiselt väga vaene. "Elame kohas, kus ümberringi on kõik pärandkooslused hävinud. Me tahaksime endale liigirikast karjamaad, ent iseseisvalt need taimed siia enam tagasi ei tule."


Teadlase 6 ettepanekut putukate väljasuremise peatamiseks

"Kunagisest putukate biomassist on 27 aastaga tänaseks alles jäänud vähem kui veerand. Võib-olla on seda igaüks ka ise märganud – mõelge, kas täna jääb teil autode numbrimärk pärast suvist sõitu oluliselt puhtamaks kui paarkümmend aastat tagasi?"


Sissejuhatus maailma päästmisse: ökoloogi kuus soovitust

Kliimasoojenemine, liikide kadumine ja elukõlbuliku keskkonna kadumine on faktid, mida paljud inimesed teavad. Neid toetavad sageli uuringute ja andmestike kainestavad faktid.

Ökoloog Aveliina Helm aga läheneb asjale teist pidi: lisaks hirmujuttudele pakub ta välja soovitused maailma päästmiseks.


Botaanik õpetab Osoonis loodust kaitsma

Mis on igaühe looduskaitse ning kuidas me enda igapäevase tegevusega saame kaasa aidata liikide mitmekesisusele?

Osooni võttegrupile rääkis sellest Tartu ülikooli vanemteadur Aveliina Helm oma kodus Vooremaal Soitsjärve kaldal, kus noor teadlane ja looduskaitsja on ise eeskujuks pärandkoosluste taastamisel.


Fotolugu: loopealsed pakuvad taas lummavaid vaateid ja hoiavad liigirikkust

Euroopa Komisjoni ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud suuremahuline LIFE projekt "Elu alvaritele" taastab aastaks 2019 Saaremaal, Muhus, Hiiumaal ja Läänemaal 2500 hektarit väärtuslikke looalasid.

"Liigirikkad niidukooslused, sealhulgas loopealsed karjamaad, on elupaigaks suurele osale Eesti liikidest. Loopealsete kadumisel maastikust satuvad ohtu nii tolmeldajad, ämblikud kui paljud taimeliigid. Taastamistööd ongi ette võetud selleks, et säiliks see oluline osa Eesti elurikkusest," rääkis Tartu Ülikooli botaanika vanemteadurit Aveliina Helm.


Ökoloogid: niitude kadumisega on kadunud ka suur osa elurikkusest

Võrreldes eelmise sajandi algusega on Eestis kadunud rohkem kui 95 protsenti niitudest. Kui niidud kadusid paljudest piirkondadest intensiivse põllumajanduse tõttu, on selle sama põllumajanduse huvides nüüd niite taastama hakata.

Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helmi sõnul on niidud Eestis jaotunud üsna ebavõrdselt.

"Lääne-Eestis on neid säilinud päris palju. Lõuna- ja Kesk-Eestis, suurtes põllumajanduspiirkondades aga väga vähe. Just need suured põllumajanduspiirkonnad on samal ajal need, mis neid niite vajavad, sest niidud on elupaigaks põllumehele olulisele elurikkusele - tolmeldajad, mükoriisaseened - kõik need liigid, mis toetavad viljaka mulla säilimist ja head saaki," ütles Helm.


Aveliina Helm pälvib 8. Ökuli. Varem on selle pälvinud:

2011. aastal vulkanoloog Heidi Soosalu,
2012. aastal Tartu Observatooriumi vanemteadur ja Tartu Ülikooli dotsent füüsik Mart Noorma,
2013. aastal akadeemik Tarmo Soomere,
2014. aastal klimatoloog Ain Kallis,
2015. aastal Tartu Ülikooli füüsika instituudi direktor Jaak Kikas,
2016. aastal Tartu Ülikooli molekulaarbioloog Toivo Maimets,
2017. aastal Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikaprofessor Maarja Kruusmaa.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: