Botaanik õpetab Osoonis loodust kaitsma ({{commentsTotal}})

Mis on igaühe looduskaitse ning kuidas me enda igapäevase tegevusega saame kaasa aidata liikide mitmekesisusele? Osooni võttegrupile rääkis sellest Tartu ülikooli vanemteadur Aveliina Helm oma kodus Vooremaal Soitsjärve kaldal, kus noor teadlane ja looduskaitsja on ise eeskujuks pärandkoosluste taastamisel.

“Kui me kolm aastat tagasi alustasime siin lammaste karjatamist, siis praktiliselt selliseid väikeseid madalakasvulisi taimi siin ei olnudki. Aga nüüd kolm aastat hiljem, nagu näha, on meil juurde tulnud päris suurel hulgal toredaid niidutaimesid, keda me väga ootasime ja kelle jaoks me need lambad ka võtsime,” kirjeldab Helm koosluste taastamise algusaegasid.

Praeguseks on botaanik oma kodu ümbert leidnud enam kui 200 taimeliiki, millest mitmed madalakasvulised liigid (nt süstjaslehine teeleht ja värihein) saavad kasvada ainult tänu karjatamisele.

Samas ei ole kodukoha taimede liigirikkus vaid botaanikutele rõõmuks: koos taimedega tulevad keskkonda tagasi ka paljud vahepeal kadunud putukaliigid, kes aitavad kahjureid tõrjuda ja kultuuritaimi tolmeldada – koos putukatega ka linnud ja muu elustik.

“Me ei pruugi seda tähele panna ja igapäevaelus tunnetada, aga tegelikult kogu meid ümbritsev keskkond, kogu inimese kui liigi toimimine, kõik looduse poolt pakutavad teenused, mida me tarbime, olgu see siis tolmeldamine või puhas õhk või aineringed ja puhas vesi – et tegelikult toimivad need ajalooliselt elurikkas paljude kooslustega keskkonnas.”

Lihtsaim viis oma koduaia liigilist mitmekesisust suurendada on istutada peenardele tolmeldajaid ligimeelitavaid taimeliike nagu veiste-südamerohi ja pune. Samuti tasuks säilitada eramajade hoolitsetud aedades niitmata metsik niidupeenra lapike. Seda nimetab bioloog igaühe looduskaitseks – sest aeg, mil loodusliku mitmekesisuse säilimiseks piisas traditsioonilisest looduskaitsest nagu näiteks looduskaitsealadest ning kaitsealustest elupaikadest, olevat juba mõnda aega möödas.

Helmi sõnul elame geoloogilises ajajärgus, mida nimetatakse inimmõju rõhutavalt antropotseeniks – pole kohta planeedil, mis oleks inimtegevuse poolt mõjutamata.

“Igaüks meist peab toetama kaitsealade vahelistel aladel elurikkust nii nagu me suudame,” paneb vanemteadur Helm südamele ja rõhutab kodanikuaktiivsuse olulisust.



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: