Riigid, regioonid ja linnad otsivad pidevalt võimalusi kasvuks ja arenguks. Esialgu tegid riigid seda läbi tööstuspoliitika strateegiate arendamise ja rakendamise. Hiljem läheneti innovatsioonile juba süstemaatilisemalt, toetades seda teiste poliitiliste abinõudega.

Kohalikud iseärasuse

Tallinna Tehnikaülikoolis sel teemal doktoritööd kaitsnud Jaanus Müür otsis vastust küsimusele, kuidas tekivad kohapõhised innovatsiooni toetavad tegevused, kui suuresti keskvalitsuse juhitud teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) on nn kohapime ehk keskendub riigile tervikuna. Müür uuris seda nii strateegia vaates koos vastavate poliitikategevustega kui ka lähtuvalt kohalikust innovatsioonidünaamikast.

"Euroopa Liit toetab regionaalseid ja kesktasandi valitsusi nende TAI tegevustes, et saavutada liiduüleselt majanduslik konvergents kohapõhisel viisil. See tähendab, et poliitikameetmete väljatöötamisel tuleks arvesse võtta piirkondlikke erinevusi, sh vajadusi, väljakutseid, võimalusi," loetles Müür.

See omakorda nõuab avatust eksperimenteerimisele. Erinevad piirkondlikud eripärad nõuavad erinevaid lähenemisi ja lisaks on tarvis pidevat poliitika mõjudest õppimist. Ühte kõikjal hõbekuulina toimivat lahendust pole. "Vajadused muutuvad ja mittetöötavate lahenduste asemel tuleb mõelda uute võimalike lahenduste peale. Vaja on ka koordineerimist ja koostööd paljude osapoolte vahel," lisas doktoritöö autor.

Varasemad uuringud on Müüri sõnul näidanud, et taoliste põhimõtete järgmine ja pidev poliitikatest õppimine kujutab liikmesriikide jaoks tõsist pingutust.

Jaanus Müür uuris oma töös, kuidas on Eestis TAI poliitikaid seni väljatöötatud ja rakendatud. Muu hulgas vaatas ta sedagi, millist rolli mängivad selle juures kohalikud omavalitsused kui madalaima astme haldusüksused ja milline on nn vahendaja rolli täitvate organisatsioonide tähtsus.

"Eesti on selles mõttes väga hea näide Euroopa Liidu liikmesriigist, mis eelpool mainitud väljakutsetega silmitsi seisab ja kus keskvalitsus on kohapõhist lähenemist suuresti eiranud," nendib Müür. "Paradoksaalselt pakub Eesti aga vastuseid ka küsimusele, mis on oluliselt vähem tähelepanu saanud, kui peaks: kuidas kohapõhised innovatsiooni toetavad tegevused tekivad suuresti keskvalitsuse juhitud kohapimeda TAI poliitika kontekstis," lisab Müür.

Tallinn peab soomlasi tänama

Ühe kohaliku näitena võttis Jaanus Müür luubi alla Tallinna linna. "Kui väga lühidalt vastata, siis peame tänama soomlasi, sest väga paljude Tallinna osalusega innovatsiooniprojektide algatajateks on Helsingi-Uusimaa piirkonnas asuvad organisatsioonid," tõdes Müür.

"Positiivne on aga see, et see on endaga kaasa toonud poliitikatest õppimise, kus Tallinn proovib aina enam ise sarnastel viisidel innovaatilisi algatusi toetada, mis omakorda on andnud täiendavaid võimalusi kohalikele ettevõtetele oma tooteid ja lahendusi arendada ning neid linnakeskkonnas katsetada," lisas värske doktor. Paraku on see tähendanud, et projektide põhirõhk ongi läinud eksperimenteerimisele kui sellisele, mitte loodavate lahenduste võimalikule kasutuselevõtule tulevikus.

Näiteks Tallinnas on aastate jooksul olnud mitmeid projekte isejuhtivate bussidega. Projektid on küll aidanud kohalikke ettevõtteid, mis sellega seoses oma lahendusi arendavad. Samas pole osalenud Müüri sõnul Tallinna linn neis projektides viisil, mis võimaldaks neil uue tehnoloogia kohta sügavamalt õppida.

See võib tema hinnangul pärssida aga omavalitsusel tehnoloogia ülevõtmist tulevikus. "TLT kui linnale kuuluv ühistransporditeenuse pakkuja pole osalenud näiteks mitte üheski taolises projektis," viitas Müür.

Nutikama spetsialiseerumise võti

Kokkuvõtvalt saab Jaanus Müüri sõnul öelda, et Euroopa Liidu nutika spetsialiseerumise initsiatiiv (S3) pole endaga kaasa toonud strateegilisi muutusi innovatsioonipoliitikas koos kohapõhise lähenemisega. Samas võib luua tema sõnul tee kohapõhiste innovatsioonialgatuste esile kerkimiseks praktilisem lähenemine, mille keskmes on alusmajandusega seotud sektorite arendamine.

Samuti toob doktoritöö välja, et oma innovatsioonialgatuste esilekerkimisele ja poliitikatest õppimisele riigi vähem arenenud piirkondades võib aidata kaasa regioonideülene koostöö. Selle eeldusena juhivad koostööd enam arenenud piirkonnas nn vahendaja rolli täitvad organisatsioonid või ülikoolid.

Lisaks juhib doktoritöö tähelepanu sellele, et jätkusuutlikkusele suunatud nutika spetsialiseerumise (S4+) kontekstis vajavad teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikad suuremat kohandamist piirkondadele. Müüri hinnangul tuleks ka rohkem mõelda sellele, kuidas võtta üle uusi juba väljatöötatud lahendusi. S3 kontekstis sai see vähem tähelepanu.

Tutvu doktoritööga lähemalt Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Müüri juhendas Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessor tenuuris Erkki Karo. Oponendid olid Jari Romanainen ettevõttest Jari Romanainen ja Johan Miörner Rootsist Lundi Ülikoolist.