Konkursikomisjoni esimees, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel tõi esile, et selle aasta konkursil oli silmapaistvaid töid palju ning erinevatest valdkondadest.

"Praegu, ülemaailmses senikogematus kriisiolukorras, selgus üsna kiiresti, et maailmas ei ole vaja mitte lihtsalt arvajaid, vaid professionaalseid ja hea väljaõppega eksperte, sealhulgas teadlasi, kes oskavad küsida õigeid küsimusi ja neile usaldusväärsel viisil vastuseid otsida. Teadust on maailmas seisvate küsimuste lahendamiseks vaja järjest enam," ütleb Runnel. Ta loodab, et uurimistööde kirjutajate huvi teaduse vastu jätkub ka tulevikus.

Tänavu juba 19. korda toimunud konkursil osales selle ajaloos rekordiline arv uurimistöid. Kokku laekus võistlusele 195 tööd 218 õpilaselt.

Konkursil anti välja 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Parimate seast valiti välja ka kolm Eesti esindajat, kes osalevad sel sügisel Hispaanias toimuval Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil.

Varasematel aastatel on õpilaste teadustööde konkursi lõppvoor toimunud aprilli keskel õpilaste teadusfestivalil. Sada parimat on seal esitlenud  oma töid stendiettekannetena. Eriolukorra tõttu jääb 14. ja 15. aprilliks kavandatud õpilaste teadusfestival toimumata. Seega jäävad sel aastal ära nii stendiesitlused kui ka pidulik autasustamine.

Pille Runnel tõdeb, et kuna tööde autoritega ei olnud seekord võimalik silmast silma kohtuda, oli hindamistöö keerukam. "Õpilaste teadustööde konkursi puhul on ainulaadne see, et tekkinud lisaküsimustele saab vastuse teadusfestivali otse töö autoritelt endile. Näiteks, miks püstitati uurimisküsimus ühel või teisel viisil, miks kasutati ühte või teist uurimismeetodit, kas ja kuidas uurimisteemaga saaks edasi liikuda ja nii edasi," selgitas ta tavapärast protsessi.

Õpilaste teadusfestivali toimumisaeg on valitud kooskõlas konkursside ajakavade ja koolide õppetöö korraldusega. Seetõttu poleks üritus edasilükkamisel oma eesmärki täitnud, märgitakse teadusagentuuri pressiteates.

Konkursi eesmärk on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu. Samuti tahab konkurss toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

• Hipp Saar (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö "Eesti lemmikloomanimed koolipärimuse 2018. aasta kogumisvõistluse andmete põhjal" eest. Juhendaja Karin Soodla.
• Anna Pauliina Rumm (Tallinna Reaalkool) töö "Eakate inimeste tsütomegaloviiruse-vastane immuunvastus ja selle seos põletikuliste haigustega" eest. Juhendajad Pärt Peterson ja Kersti Veskimets.

II preemia (800 eurot)

• Paul Erik Olli (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö "Metall-õhk patarei" eest. Juhendaja Eha Paabo.
• Liisa-Maria Komissarov (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö "A. H. Tammsaare pentaloogia "Tõde ja õigus" ning V. Mobergi tetraloogia ‾Väljarändajad" võrdlev analüüs" eest. Juhendaja Kristiina Punga. 

III preemia (600 eurot)

• Ingrid Alla (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö "Inimesed ajaloo keerdkäikudes: Andres Luige (1864–1938) suguvõsa lugu" eest. Juhendajad Marju Kõivupuu ja Kristiina Punga
• Johanna Juhkami (Rocca al Mare Kool) töö "Mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata" eest. Juhendajad Kristel Mäekask ja Elise Joonas.

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

• Anni Hipp Visla (Risti Põhikool) töö "Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel" eest. Juhendajad Tuul Sepp ja Pille Pirk.
• Kristin Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö "Kobras (Castor fiber): bioloogia, levik, tema kasulikkus ning kahjulikkus looduses ja inimese elus ning kopra arvukuse muutustest Saare maakonnas" eest. Juhendajad Inge Vahter ja Cathrin Benita Poopuu.

II preemia (550 eurot)

• Merit Matt (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö "Kliimakatastroof: selle olemus ja teadlikkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8.-9. klasside õpilaste hulgas" eest. Juhendaja Inge Vahter.
• Linda Lees (Tallinna Nõmme Põhikool) töö "Jutustuse Rukkipõldudega risti" kirjutamine" eest. Juhendaja Kadri Suigusaar.

III preemia (350 eurot)

• Lisete Vahu ja Liisa Viljaste (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö "Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukute teadlikkus emakakaelavähist ja seda ennetavatest meetmetest" eest. Juhendaja Inge Vahter.
• Mihkel Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö "Kasvatame suurvetikaid ja teeme Läänemere puhtamaks" eest. Juhendajad Jonne Kotta ja Anne Reinkort.

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil:

Anna Pauliina Rumm, Paul Erik Olli ja Johanna Juhkami.

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest auhinnati esimese preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):

• Karin Soodla (Hugo Treffneri Gümnaasum) Hipp Saare töö juhendamise eest.
• Pärt Peterson (Tartu Ülikool) ja Kersti Veskimets (Tallinna Reaalkool) Anna Pauliina Rummi töö juhendamise eest.
• Tuul Sepp (Tartu Ülikool) ja Pille Pirk (Risti Põhikool) Anni Hipp Visla töö juhendamise eest.
• Inge Vahter ja Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) Kristin Poopuu töö juhendamise eest.

Selgunud on ka eriauhindade saajad. Kokku annavad eriauhindu välja 29 asutust ja organisatsiooni, nende seas mitmed ülikoolid, muuseumid, teadusasutused, ministeeriumid ja ajakirjad. Välja antakse 55 eriauhinda ja auhinnatud töid on kokku 41.

Kaheksa õpilasuurijat pälvib mitu eriauhinda erinevatelt organisatsioonidelt:

• neli eriauhinda saavad Anni Hipp Visla (Risti Põhikool) ja Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool);
• kolm eriauhinda Mattias Kerge (Läänemaa Ühisgümnaasium), Paul Erik Olli (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Mihkel Kotta (Pirita Majandusgümnaasium);
• kaks eriauhinda Mari Remm (Hugo Treffneri Gümnaasium), Indrek Tennus (Tartu Herbert Masingu Kool) ja Kristin Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium).
• Lisaks tunnustatakse eriauhindadega seitset algkooliprojekti.