Valdek Kulbachi teadustöö valdkonnad olid teraskonstruktsioonide töötamise analüüs, filtratsiooni- ja nõlvastabiilsusprobleemid, temperatuuripinged ja rippkonstruktsioonide arvutamine. Teadlaskarjääri jooksul avaldas ta üle 150 teadusartikli ning oli mitme monograafia ja erialaõpiku autor.

Professori eriline teaduslik panus on seotud eelpingestatud sadulakujuliste ja radiaalsete rippkatuste ning rippsildade mittelineaarse toimimise teoreetilise ja eksperimentaalse uurimise ja vastavate arvutuste teooria väljatöötamisega. Kulbachi tippsaavutus on vabalt deformeeruva kontuuriga sadulakujulise rippkatuse problemaatika analüüs ja konstruktsiooni evitamine. Sellele tuginedes ehitati näiteks Tartu laululava kõlaekraan. Mujal maailmas pole julgetud siiamaani toestamata servadega "õhus rippuvat" lahendust kasutada.

Otsese akadeemilise tegevuse kõrval said Kulbachi põhiharrastuseks hoone-, silla-, reservuaari- ja maastikukonstruktsioonide seisundite hindamine, aga ka insenertehniliselt keerulisemate tarindite projekteerimine.

Kulbachi inseneritööde näited on peale Tartu ja Tallinna laululava kõlaekraanide Tartu Jaani kiriku katusekonstruktsioonid, Jägala vantsild, Tartu Emajõe jalakäijate ja Nõmme Mustamäe suusatajate terassild ning Viljandi Lossimägede rippsilla uuendus. Kulbach jõudis projekteerida ka mandrit ja Muhumaad ühendava rippsilla.

Kulbach sündis 6. aprillil 1927. aastal Virumaal Narva lähistel talupidajate peres. Gümnaasiumi lõpetas Kulbach 1945. aastal Tallinnas Nõmmel. Aastal 1951 lõpetas ta cum laude Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehitus eriala. 1955. aastal kaitses ta tehnikakandidaadi kraadi Leningradi Polütehnilises Instituudis. 1973 pälvis Valdek Kulbach tehnikadoktori kraadi ja talle omistati professori kutse.

Aastatel 1948–1952 töötas Kulbach Eesti Projektis inseneri, vaneminseneri ja ehitusgrupi juhina. Alates 1955. aastast oli ta seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, kus töötas assistendi, vanemõpetaja, dotsendi ja professori ametikohtadel. Aastatel 1963–1975 oli ta õhtuse teaduskonna prodekaan ja kaugõppedekaan, 1975–1990 ehituskonstruktsioonide kateedri juhataja, 1990–1998 ehitiste projekteerimise instituudi teraskonstruktsioonide professor, 1994–1995 ehitusteaduskonna dekaan. 1998. aastast oli Valdek Kulbach Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks mehaanika alal valiti Valdek Kulbach 1986. aastal.

Akadeemik Kulbach kuulus mitmetesse teadusorganisatsioonidesse ning erialaliitudesse Eestis ja välismaal, oli ekspert ja konsultant Eesti projekteerimis- ja ehitusorganisatsioonides. Väga oluliseks pidas ta eestikeelsete õpikute kirjutamist. Need arendasid eestikeelset tehnikaterminoloogiat ja lihtsustasid üliõpilaste õpinguid. Kulbach tegi ära suure töö ehituskonstruktsioonide normide kavandamisel ja nende harmoniseerimisel Euroopa standarditega.

Valdek Kulbachi tööd tunnustati mitmete autoritunnistuste ja näitusemedalitega. Ta valiti ka Tampere Tehnikaülikooli audoktoriks, pälvis Eesti Vabariigi teaduspreemia ja elutööpreemia, 1999. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk ning aastal 2000 nimetati Kulbach Eesti Inseneride Liidu Aasta Inseneriks.

Akadeemik Kulbachi ärasaatmine toimub esmaspäeval, 10. veebruaril kell 15 Kaarli kirikus.