Tabelis reastatakse teadlase mõjukust selle järgi, kui palju kasutavad tema teadustööd teised teadlased ehk viitamise arvu alusel. Mida enam teised teadlase tööd enda oma toetuseks kasutatavad, vaidlustavad või aluseks võtavad, seda mõjukam ta Clarivate'i analüüsi hinnangul on. Tabelisse koondatakse need teadlased, kes on viidatavuselt maailmas oma valdkonna 1% seas. Kokku eristati 21 teadussuunda.

Möödunud aastal töötas pingeritta pääsenud teadlastest Eesti teadusasutustes 16. Järsu vahe põhjus seisneb suuresti metoodika muutuses. Seekord arvestati ainult nende teaduspublikatsioonidega, mille autorid esindasid kokku kuni 30 teadusasutust. Seetõttu jäid nimistust välja suuremat ühist jõupingutust või rahvusvahelist koostööd nõudnud teadustööd. Eestis mõjutas see kõige rohkem geneetika ja molekulaarbioloogia suunda.

Eesti lähiriikidest ei pääsenud Lätist seekord pingeritta ükski teadlane. Leedu teadusasutustega seotud teadlastest jõudis edetabelisse kaks ning Soomest ja Venemaalt kümme teadlast.

Eesti Maaülikoolist arvati tabelisse juba mitmendat aastat taimekasvatuse ja taimebioloogia professor, akadeemik Ülo Niinemets (taime- ja loomateadus).

Teist aastat järjest leiab pingereast KBFI ökotoksikoloogi, akadeemik Anne Kahru (distsipliinideülene).

Tartu Ülikooliga seotud teadlasi on pingereas seitse, kellest suurem osa oli seal ka möödunud aastal:

• keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen (geoteadused)
• bioloogilise informaatika teadur Kessy Abarenkov (distsipliinideülene)
• mükoriisauuringute juhtivteadur Leho Tedersoo (taime- ja loomateadus)
• taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora (distsipliinideülene)
• taimeökoloogia professor Martin Zobel (distsipliinideülene)
• mükoloogia teadur Mohammad Bahram (distsipliinideülene)
• mükoloogia professor Urmas Kõljalg (taime- ja loomateadus)

Kokku reastati tabelis 6216 maailma mõjukat teadlast, neist 3725 töötavad kindlatel erialadel ja 2491 tegeleb eri distsipliinide ülese teadustööga.

Tutvu metodoloogia ja pingereaga täies mahus.