Kõrghariduse andmine kolib üha enam veebi
Kasvav e-õppe kursuste arv on Tartu Ülikoolis loonud uue idee õppekavade arendamiseks - tulevikus võiks traditsioonilist loengut asendada iseseisev veebipõhine õppimine, reaalses elus kohtuvad osapooled ainult diskussioonide pidamiseks.
Jaanuari seisuga oli e-õppe kursusi Tartu Ülikoolis ligi 3050. Seda on kordades rohkem kui kümme aastat tagasi, mil veebipõhiste kursuste arv jäi 400 lähedale, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Kõikidest ainekavadest moodustasid veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekavad ühe neljandiku. Kontseptsiooni järgi võiks tulevikus õppekava muutuda veebiõppe põhiseks.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul rakendavad välisülikoolid üha rohkem veebipõhist õpetamist, mis parandab hariduse kvaliteeti ning valmistab tudengeid paremini ette elukestvaks õppeks.
Haridustehnoloog Marju Piir toob tugevusena välja e-õppe paindlikkuse: tudeng õpib siis, kui talle sobib; Õppejõududel on aga parem ülevaade õpilaste tegemisest.
Elukestva õppe keskuse juhendaja Tiia Ristolaineni sõnul on veebipõhisel õppimisel palju plusse, kuid puudus on näiteks tudengi väiksem motiveeritus õppetöös osaleda.
"See nõuab ikkagi mõnikord iseenda ületamist, mida näeme ka siis, kui suure hurraaga registreeritakse õppima suurel hulgal, kuid tegelikult lõpuni nendest kõik ei jõua," sõnas ta. Lisaks võib e-õppe miinuseks pidada seda, et kõigile tudengitele ei pruugi sobida kirjalik suhtlemine ning et kõiki probleeme ei saa lahendada üle veebi - näost näkku kohtumisel oleks probleemide selgitamine lihtsam ja kiirem.
Mart Noorma sõnul on võimalike ohtudega arvestatud. Diskussioone sisaldavaid seminare ei saa ka kümne aasta pärast e-õppega asendada ja tudengi motiveerimiseks tuleb veebipõhise kursuse korraldus ja hindamiskriteeriumid selgelt ja korralikult paika panna.
Toimetaja: Greete Palmiste