Kõik algab juhendajast
"Näen, et hea juhendaja olemasolu on väga oluline. Kui noorel on mingi teema vastu kasvõi natukene rohkem huvi, tuleb leida inimene, kes tahab neid selle juures siiralt toetada. Ükskõik kas sellest tuleb lõpuks võistlusele minev projekt või mitte. See aitaks kindlasti (Eestis) asju paremaks muuta," märkis Margus Niitsoo, konkursil mitmendat korda žüriiliikmena osalenud krüptograaf.

Eestit Bulgaarias toimunud võistlusel esindanud Hana Geara, Merilin Radvilavičiuse ja Richard Luhtaru puhul kindlustas vähemal või rohkemal määral edu just koostöö ülikoolis töötavate teadlastega. See ei vähenda aga õpetaja- ega koolipoolse toetuse olulisust. Oma koht on mõlemal.

Jääksoo muldade happelisuse ja männiokaste suuruse vahelisi seoseid lahanud Radvilavičius pöördus erialateadlaste poole keemiaõpetaja soovitusel. "Kirjutasin maaülikooli üldmeilile, et tahan teha midagi seoses okaspuude, mulla pH ja selles leiduvate mineraalelementidega. Tuli vastus, et see on hea idee ja võime viia sind kokku kahe inimesega, kes tegelevad neil sama teemaga," sõnas Radvilavičius.

Merilin Radvilavičius räägib oma teadustööst.

"Koolist hobuseteadlase leidmine oli raske. Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Loomaaiast leidsin aga geenitehnoloogi, kes aitasid mul katseid teha. Rohkem elulist infot andis hobusekasvataja Priidu Tikk," meenutas Geara. Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlane uuris nn hõbegeeni pärandumist eesti tõugu hobuste genofondis. Pigmenti lahjendava mutatsiooni kandva mära ja täku paaritamisel võivad sündida tõsiste silmaprobleemidega varsad.

Käepäraste vahenditega kõrgekvaliteedilisi hologramme loonud Richard Luhtaru oli Tartu Ülikooli poolse juhendajaga tuttav juba varasematest olümpiaadidest. Tõsi, väga palju abi Luhtaru ei vajanud. "Hologrammide arvutamiseks vajaliku programmi sain teha kodus, kaamera laenasin sõbralt, fotod tegin isa töö juures ja laboris uurisin ainult pilte," märkis Luhtaru.

Tegijal juhtub
Nii Hana Geara kui ka Merilin Radvilavičius rõhutasid, et kõik ei pruugi sujuda algusest peale täiesti ideaalselt. Sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. "Suhtluse osas teeksin praegu mõningaid asju teistmoodi, et vältida igasuguseid arusaamatusi. Läksin väga entusiasmi täis, ootasin seda ka teistelt, kuid inimesed ei olnud (teemaga) üldse kursis," meenutas Geara. Omaette väljakutseks võib olla oskussõnavara omandamine ja tõsiteadusele omane täpne väljendusviis.

Hana Geara räägib oma teadustööst.

Sõltuvalt valitud teemast tuleb rinda pista andmeanalüüsi ja teooria lugemisega. "Kõige toredamad osad ongi need, kus kaks-kolm päeva laboris ja välitöödel käid. Sealt edasi on parimad sõbrad Exceli tabelid. Mõnikord tuleb täiesti lootusetu tunne peale, kuna ei saa numbrite tähendusest aru. Ent siis võtad aja maha ja lähed võiduka lõpuni," märkis Radvilavičius. Sügavamalt jäävad õnneks meelde vaid parimad palad.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata aja planeerimisele. Oma esimese mustandi sai Radvilavičius valmis ainult kaks nädalat enne Eesti lõppvõistlust. " Lõpp läks nii rapsimiseks ja see oli kõige kohutavamad kaks nädalat üldse. Kui oleksin saanud selle jaanuaris valmis, saanuksin selle põhjalikumalt üle vaadata ja teooria oleks kohe parem olnud," sõnas toona Viimsi gümnaasiumis õppinud Radvilavičius.

Teinekord peab olema valmis ootamatusteks. "Tegin hologramme arvutava programmi valmis, aga simulatsioonis nägin, et millegipärast tekib lisaks pildile ka selle peegeldus. Kirjutasin (juhendajale), et mis toimub ja selgus, et selle meetodiga ei saagi teha matemaatilistel põhjustel mittesümmeetrilisi pilte," meenutas Richard Luhtaru, kes õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis.

Richard Luhtaru räägib loodud hologrammide rakendusvõimalustest.

Kõige olulisemana ei tohiks lasta aga ennast teistest liigselt mõjutada. "Paljud arvasid, et seda kõike on kooliprojekti kohta natukene liiga palju – tee vähemate juhendajatega ja midagi kergemat. Ent kui sul on idee olemas, siis mine sellega lõpuni. See on seda väärt, kasvõi sinu enda arengu ja kontaktide loomise mõttes," leidis Geara.

Milles seisnes Eesti õpilasteadlaste töö olulisus?
Hana Geara: "Hõbegeeni pärandumine eesti tõugu hobuse genofondis ja avaldumine fenotüübis 'Hõbemust'", juhendajad: Sirje Tekko, Grete Nummert, Maria Liivrand ja Priidu Tikk.

Geara töö aitas vastata küsimusele, miks on Eesti maatõugu hobused suhteliselt värvikirevad. Muu hulgas kinnitasid katsed, et Eesti hobuste genoomis leidub lakas ja sabas pigmendi lahjenemist põhjustav mutatsioon geenis PMEL17. Kui varss saab muteerunud hõbemusta geeni oma mõlemalt vanemalt, võib lõppeda see looma pimedaks jäämisega.

Samuti järeldas Geara, et praegune hobuste värvinimetuste süsteem vajab kaasajastamist. Kasutatavad nimed ei vasta päris täpselt teistes keeltes kasutavatele.

"Tegelikult oleks vaja teha täiesti uus süsteem. Seal võiksid olla alles meie rahvusfolkloori nimed, nagu õunik ja tuhkur, kuid selle kõrval andmed genotüpiseeritud hobuste kohta. Ohtlike mutatsioonide kohta käiv võiks olla avalikult kättesaadav loomaarstidele, tõuaretajatele ja teistele," laiendas Geara. Erinevate terviseprobleemidega ei seostu vaid hõbevärvus, vaid ka mitmed teised toonid.

Merilin Radvilavičius: "Mulla pH ja toitainete sisalduse mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamõõtmetele Puhatu ammendatud freesturbaväljal", juhendajad: Katri Ots, Hille Eek ja Maria Tilk.

Eestis leidub jääksoid ligikaudu 10 000 hektaril. "Seal on looduslik mitmekesisus alla igasugust arvestust, mullas pole niiskust, mineraalelemente, orgaanilist materjali, aga seal on ikka veel turbamullale iseloomulik happesus ehk taimed ei taha seal kasvada. Neid on kole vaadata ja neid ei saa millegi jaoks kasutada," selgitas Radvilavičius.

Maaülikooli projekti raames uuris ta, kuidas mõjutab seal kasvavate mändide muu hulgas puu- ja põlevkivituhaga väetamine nende okaste suurust. "Tuhaga väetatud alade okkad olid pikemad ja suurema pindalaga kui kontrollalade omad. Vahe oli mitmekümnekordne," võttis Radvilavičius tulemused kokku.

Teisisõnu ergutab väetamine ja lisafosfor märkimisväärselt sealsete taimede kasvu. Kirjanduse põhjal pole tarvis karta, et sellega kasvab keskkonnas ringlevate raskemetallide hulk. Neutraalse mulla pH korral nende liikuvus hoopis väheneb. Samal ajal paraneb normaalse pH taseme korral lämmastiku liikuvus.

Richard Luhtaru: "Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil", juhendajad: Andreas Valdmann ja Siim Oks.

Hologrammide valmistamist nähakse tüüpiliselt keeruka protsessina. Richard Luhtaru näitas, et vajadusel saab hakkama ka suhteliselt lihtsakoeliste vahenditega. Sellest saaks lõigata kasu koolitunnis. "Põhiliselt mõtlesin hariduslikele eesmärkidele, teaduse populariseerimisele ja difraktsiooni õpetamisele. Ent neid saaks kasutada ka näiteks põgenemistubades koodide peitmiseks," sõnas Luhtaru.

Ajakirjaniku reisi- ja majutuskulud kattis Euroopa Komisjon.