"Sisuliselt on jääksoojus tasuta energia, mis läheks muidu lihtsalt kaotsi. Seniste katsete põhjal kulub seetõttu tuhande liitri vee magestamiseks ainult 0,06 eurot. Vähemalt Rootsis küsivad vee-ettevõtjad rohkem isegi tavalise kraanivee eest," selgitas Jonatan Carl Persson. Võrreldes pöördosmoosi rakendavatest magestamistehastest võivad olla selle ehituskulud kuni 90 protsenti väiksemad.

Perssoni mõne aasta eest valminud väikesemõõdulise prototüübiga sai puhastada päevas 700 liitrit vett. Koostöös Rootsi metalliettevõttega pilootprojekti raames ehitatav seade võimaldab eemaldada päevas soola juba 40 000 liitrist mereveest. Sama vett saaks kasutada ettevõte järgmisest aastast metallpulbri valmistamiseks.

Tulevikku vaadates näebki praeguseks 19-aastane Persson oma klientidena eeskätt tööstusettevõtteid. Euroopas kasutavad need aastas tarbivast magevee kogusest ära hinnanguliselt poole.

Seadme üldises tööpõhimõttes pole õpilasleiutaja sõnul midagi revolutsioonilist. Soolast vett muudeti selle kuumutamise ja tekkiva auru veeldamise läbi magedaks juba Vanas-Kreekas. Tänapäeval kasutatakse Lähis-Idas suures koguses vee soojendamiseks ja magestamiseks naftat või maagaasi, mis muudab tegevuse keskkonnavaenulikuks.

"Leidsin, et vee aurustamiseks kasutatavad suure välispindalaga plokid taluvad oluliselt kõrgemat temperatuuri, peaaegu keevat vett. See kasvatab omakorda jõudlust. Tõsi, need peavad kümne aasta asemel vastu vaid pool aastat, kuid tselluloos pole kuigi kallis ehk see ei tähenda tegelikultt väga suurt lisakulu," selgitas Persson.

Täiendava optimeerimise ja aurutusploki ringtunnelisse panemisega võimaldas kärpida täiendavalt ventilaatorite käigus hoidmiseks kuluvat elektri hulka ja kasutada tõhusamalt jääksoojust.

Persson märkis, et noore iduettevõtjana jala tööstuse ukse vahele saamine polnud kuigi raske. "Kõik kiitsid ja olid väga toetavad, kuid taipasin, et suurettevõtete põhieesmärk on kasumi teenimine. Kui inimest piisavalt palju kiidad, annavad nad loodetavasti oma leiutise tasuta ära. Seega olen õppinud kuulama mitte ainult positiivset, vaid mõtlema, mida nad minu tehnoloogiast tahavad," märkis õpilasteadlane. Sama soovitas ta silmas pidada ka teistel noortel leiutajatel ja ettevõtjatel.

Ärimudelina plaanib hakata müüma seadmeid suhteliselt odavalt, kuid küsida lisatasu sõltuvalt puhastatava vee kogusest. Samuti hakkaks sõltuma see kohalikust vee hinnast. "Kui pilootprojektiga kõik hästi läheb, loodan tuua selle turule järgmise aasta-kahe jooksul," sõnas Persson.

Persson esitles oma seadet laiemale avalikkusele septembri keskpaigas Bulgaarias toimunud Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil.