Võit polnud konkursil osalemise juures Tamkivi jaoks siiski kõige olulisem. "Kõige tähtsam, mis ma siit kaasa võtan, on enesekindlus. See, et millegi ees ei tohi risti ette lüüa. Kõik, mis tundub esmapilgul hirmutav, suursugune ja kauge, on tegelikult meile palju lähemal, kui arvame. Me lihtsalt peame ise selle nimel tööd tegema," sõnas uurimistöö tegemise ajal Saaremaa Ühisgümnaasiumis õppinud Tamkivi.

Uuringu raames kaardistas Tamkivi Lääne-Saaremaa nahkhiirte poegimiskolooniad. Samuti uuris ta nende ümber paiknevaid maastikutüüpe ja -kooslusi. Tamkivi leidis, et põhja-nahkhiirte poegimiskoloonia asukohavalik sõltub oluliselt hoonet ümbritsevast maastikukompleksidest. Uusi maju rajades tuleb pöörata seega sellele nahkhiirte kaitsmiseks tõsist tähelepanu. Teisalt on oluline olemasolevate maastikukoosluste tasakaalu jälgimine, hoonestustiheduse reguleerimine ja liigendatud puistukoosluste säilitamine.

Rohkem kui võit
Žürii esinaine ja EUCYS-i koordinaator Karen Slavin märkis, et esitletud projektide üldine tase oli sel aastal ülimalt kõrge. Võistlusele jõudnud 88 tööst sai maksimumilähedased punktid pea iga kuues. "Ma ei ütle, et võistlejad muutuvad targemaks, aga nende teadustöö teemad on järjest keerukamad. Sel aastal avanenud pilti polnud ma kunagi varem näinud," laiendas Slavin. Koordinaator lisas, et silma ei paista ainult loodusteaduste vallas tehtud õpilasuurimused, vaid ka sotsiaal- ja ühiskonnateadusi haaravad ning erialade piire ületavad uuringud.

"Maailmal on seega veel lootust ja faktijärgne maailm pole võitnud. Kui hästi läheb, saavad konkursil osalejatest kolleegid järgmiseks 30–40 aastaks. Juba praegu tekkivatel kontaktidel ja tutvustel on rahvusvahelise koostöö ergutamises kandev roll," lisas Slavin. Lõpliku paremusjärjestuse asemel tuleks seega tema sõnul rõõmu tunda konkursil saadavatest kogemustest.

Emilia Rozenkron uuris plasti lagundavaid leedikuid. Autor: EUCYS 2018

"Siin on nii palju võimsaid projekte teistest kultuuriruumidest. See, kuidas nad on oma tööde juurde jõudnud ja nendega tegelenud – see kõik on väga inspireeriv. See on midagi, mida poleks osanud ma kunagi ise ette kujutada," kinnitas Emilia Rozenkron, üks kolmest Eestit esindanud noorest teadlasest. Rozenkroni töö keskendus Eesti elavatele ja plasti lagundavatele leedikutele.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil 2005. aastal kolmanda preemia pälvinud matemaatik ja juba mitmendat korda žüriis osalenud Margus Niitsoo lisas, et iga õpilase taga on juhendajad. Neid ei tohi ära unustada. "Väga paljud õpilasteadlased teevad koostööd ülikoolide teadlastega. Kuid on ka neid, kes on täielikus isolatsioonis. Viimaste töö maht on sageli suurem, kuid tulemus ei pruugi olla parem. Kogemus näitab, et liiga vähe juhendamist on tihti isegi suurem probleem," sõnas Niitsoo. Koostööst pole tänapäeva teaduses pääsu ja jalgratta leiutamisel mõtet.

Martti Vankeri uurimistöö keskendus taimetinktuuridele. Autor: EUCYS 2018

Mida varem harjumus tekib, seda parem. "Hea klapp juhendajaga ja minu võrdsena kohtlemine oli üks peamisi põhjuseid, miks läks mul Eesti eelvõistlusel sedavõrd hästi. Samamoodi olen saanud ma siin kohtunikelt uusi ideid ja soovitusi, kuidas enda projekti edasi arendada ja viia," meenutas Martti Vanker. Ülikooli arstiks õppima läinud Vanker uuris võimalust, kas HIV-i saaks hoida kontrolli all taimetinktuurides leiduvate ühenditega.

Maailmapildi küsimus
Kindlasti ei peaks sel aastal oma uurimistöid alles kirjutama hakkavad õpilased arvama, et sellega on nende edasine elu ja karjäär kivisse raiutud. "Mulle 30 aasta eest võidu toonud uuring puudutas hoopis bioloogiat. Praegu uurin aga supernoovasid ja gravitatsioonilaineid. See, millega sa täpselt tegeled, pole nii oluline kui see, et sul on teadus ja teaduslik maailmapilt südames ja meeles," sõnas Lina Tomasella, konkursi üks esimestest võitjatest.

Karl Hendrik Tamkivi rõhutas, et koolis loodusainete õppimisest tõuseb kasu elus tervikuna, mitte vaid järgmises tunnis. "Lisaks sellele, et saame teada, kuidas tekivad taimedes orgaanilised ained või õpime kirjutama reaktsioonivõrrandeid, loob loodusainete õppimine tervikliku ja eluterve maailmavaate. See ongi tegelikult kõige olulisem," viitas Tamkivi. Lisaks konkursi põhipreemia pälvimisele saab Tamkivi eripreemia osana võtta London International Youth Science foorumil Londonis.

Eestist osalesid konkursil sel aastal:
Karl Hendrik Tamkivi, juhendajad Rauno Kalda ja Oliver Kalda;
Martti Vanker, juhendajad Eva Žusinaite ja Saima Kaarna;
Emilia Rozenkron, juhendaja Mart Mölder.

Esimese preemia pälvisid Saksamaa noorteadlased Adrian Fleck ja Anna Amelie Fleck tärklisest koosneva turvise valmistamise eest ning Kanada teadlased, kes uurisid vastavalt võimalusi seljaoperatsioonide ohutumaks muutmiseks ning isesõitvas autos iseõppiva tehisintellekti kasutamiseks. Neist ja teistest pilkupüüdvamatest töödest saab lugeda ERR Novaatoris juba lähipäevil.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurssi (EUCYS) korraldab Euroopa Komisjon alates 1989. aastast. Seekordsel 30. konkursil osales 135 noort 38 riigist 88 teadusprojektiga, mis kõik olid valitud välja oma riigi konkurssidel.

Ülekanne autasustamiselt: