Enim taotlusi esitati loodusteadustes (162). Sellele järgnesid tehnika ja tehnoloogia ning humanitaarteadused ja kunstid (mõlemas 69), sotsiaalteadused (49) ning arsti- ja terviseteadused (42). Kõige vähem taotlusi esitati põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas (25).

Kaks kolmandikku taotlustest esitati alusuuringute tegemiseks. Laekunud taotluste maht on kokku ligi 70 miljonit eurot ja taotlusi esitati kokku 15 asutusest.

Menetlusse võetakse tehnilise kontrolli järel ilmselt natuke vähem taotlusi, märgitakse teadusagentuuri pressiteates. Nimelt võib taotluste hulgas olla selliseid, mis ei vasta taotlemise tingimustele. Mai alguses selgub samuti taotluste lõplik valdkondlik jaotus.

Teadusagentuuri juhatuse esimehe Andres Koppeli sõnul on paljud Eesti teadlased praegu ametis kriisiolukorra lahendamisega.

"Kuigi ilmselt enamuse teadlaste tavapärane töö on väga tugevalt häiritud, on mul hea meel, et hoolimata kõigist raskustest jõudsid nad taotlused tähtaegselt esitada. Nüüd teeme teadusagentuuris omakorda kõik endast oleneva, et taotluste hindamine sujuks esialgu planeeritud ajakava järgi," ütles ta.

Taotlusi retsenseeritakse rahvusvaheliselt selle aasta oktoobrini ning esialgsed rahastamisettepanekud selguvad novembris. Rahastuse kogumaht selgub pärast 2021. aasta riigieelarve kinnitamist. Siis tehakse ka lõplik rahastamisotsus.

2020. aasta taotlusvoor lõppes 7. aprillil, kuna teadusagentuur andis teadlastele eriolukorra tõttu esialgse 31. märtsi asemel nädala võrra rohkem aega taotlusi esitada.

Eesti Teadusagentuur annab uurimistoetusi välja Eesti teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks. Rahastus tuleb riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.