Praegusel ajal ju kõik Eesti elanikud mõtlevad, kuidas nad saaksid selles hädaolukorras abiks olla ja mida üks või teine inimene või asutus saaks teha, et ühisest hädast kõige paremini välja tulla, ütles Koppel. "Meil on olemas oma hästitoimiv, suhtevõrgustik, meil on olemas kanalid, kuidas me saame informatsiooni edasi anda," lausus ta.

Eesti Teadusagentuur on Koppeli sõnul ainulaadne asutus, selle poolest, et nad rahastavad Eesti teaduse kõiki valdkondi, samuti rahastatakse nii alusteadusi kui ka rakendusuuringuid.

Teadusagentuuri juhatuse esimehe sõnul on nad oma rahaliste võimaluste kohta inventuuri teinud. "Selgub, et meie üks uuringuprogramm, mis rakendusuuringuid rahastab, seal on küll eelarved juba võrdlemisi ära kulutatud, aga ikkagi kokkuhoiu võimalusi on ja me suudaksime suunata teatud hulga raha nende uuringute tegemiseks," sõnas Koppel ja lisas, et valitsus on esitanud riigikogule lisaeelarve ettepaneku, kus teaduse rahastamiseks on mingisugune raha ette nähtud.

Koppel rääkis, et kui nad kohtusid teadusasutuste juhtidega, siis segus, et võimalikke uurimisteemasid on väga palju. "Siinjuures tuleb arvestada ka sellise asjaga, et nii nagu kriiside puhul ikka, on vaja lahendada kõigepealt ülikiiret lahendamist nõudvad asjad, mis tähendab, et valitsus oma otsuste tegemisel vajab teaduspõhist nõu," ütles ta.

Teine ring ülesandeid on sellised, mille lahendamiseks on võimalik rohkem aega võtta, seega on vaja luua kahte ajalist skaalat hõlmavat lähenemisviisi. Koppel peab oluliseks uurimisteemade sorteerimist, et eristada, millised on kiiret lahendust vajavad teemad ja millised on pikaajalise võimekuse kasvatamise alased uuringud.

Ülikoolid on tööd alustanud juba viiruse leviku uurimisel, et kus viirus on levinud ja kui suur osa sellest avaldub tegelikult ja kui palju on varjatud viirusekandjaid, ütles Koppel.

Mõnevõrra üllatuslikud on tema sõnul need ettepanekud, mis puudutavad vajadust uurida Eesti toidujulgeolekut. "Kui see kriis osutub pikaks, siis on vaja teada, kui suur on Eesti võimekus oma elanikkonda toita." Koppeli sõnul oli võib-olla ootamatu materjaliteadlaste mõte, et uurida pindade omadusi, millistel pindadel viirus võimalikult kiiresti ära sureks.

"Et teadlasi on tarvis ühiskonna ees seisvate keeruliste olukordade lahendamiseks, on ilmselge olnud varem, aga see on olnud selliste teoreetilist laadi arusaam," ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees.

Nüüd on kogu maailmas mõne nädala jooksul saanud selgeks, kui tähtis on, et meil oleks olemas targad inimesed, kes on süstemaatiliselt õppinud mõtlema, kellel on oma infohankimise kanalid ja kellel on rahvusvahelised koostöövõrgustikud. Just need inimesed saavadki meid selles kriisis kaitsta ja õpetada, märkis Koppel.

"Labor" on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 17.05, kordus kell 01.00.