Euroliidu T&A toetused tõstsid ettevõtete tööviljakust pea poole võrra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eurod
Eurod Autor/allikas: Pixabay

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused tõstsid toetust saanud ettevõtete tööviljakust peaaegu poole võrra ja lõid neis 20 protsendi ulatuses juurde uusi töökohti.

Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika toetused moodustavad ligi kolmandiku kogu Euroopa Liidu eelarvest ja süstivad Eesti majandusse perioodil 2014-2020 ligikaudu 4,4 miljardit eurot. Toetuskava eesmärk on tõsta majanduse konkurentsivõimet kõrgema teadmismahukuse ja innovatsiooni, tootlikkuse ja tööhõive teel. Läbi ühekordsete võimenduste suunab toetuspoliitika ettevõtteid investeerima ning edendama eeskätt teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni, mis loob uusi töökohti ja tõstab ekspordivõimekust.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurisid, kas ja kui palju aitavad toetused tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti.

Analüüsi leiud aastatel 2015–2018 kinnitasid toetuste olulist positiivset mõju nii tööviljakusele kui ka ettevõtetes hõivatute arvu kasvule. Kõige tugevamat positiivset mõju lisandväärtuse kasvule töötaja kohta avaldasid teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni, nutika spetsialiseerumise kasvualade arendamisele ning loomemajandusele suunatud tegevused.

Töötajate arv tõusis enim ettevõtluse kasvule, ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtluskeskkonna parendamisele suunatud toetustegevuste tulemusena.

Majanduskasvu aastad innustasid ettevõtteid tööviljakust tõstma
Kvantitatiivse uuringu ühe autori, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professori Kadri Männasoo sõnul raamistab analüüsi tulemusi olulisel määral 2013-2018 hindamisperioodi soodne majanduskeskkond.

Tugev välisnõudlus ja kiire majanduskasv ning sellega kaasnenud tööjõupuudus innustasid ettevõtjaid investeerima teadus- ja arendustegevusse ning tehnoloogiasse. Uuringu tulemused kinnitavad, et targad investeeringud vähendavad sõltuvust tööjõumahukast ja madala lisandväärtusega tootmisest.

Teadus- ja arendustegevuse algatuste ja koostöö toetused tõstsid kasu saanud ettevõtete lisandväärtust töötaja kohta vastavalt 45 protsenti ja 66,5 protsenti. Kõrged kasvunumbrid annavad tunnistust Eesti majanduse olulisest ning veel seni ära kasutamata potentsiaalist jõuda kõrgelt arenenud majandustele järele investeerides just innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevustesse.

Kuigi COVID-19 kriisist tingitud majandusraskused on paljude ettevõtete olukorda ja praeguseid väljakutseid märkimisväärselt muutnud, uuringu tulemuste väärtus sellest ei kahane, sest analüüsi leiud toovad esile toetusmeetmete mõju majanduse kasvufaasis. Teisisõnu olukorras, milles teevad tulevikku suunatud, pikaajalisi kasvuväljavaateid silmas pidavaid otsuseid nii ettevõtted kui ka riigid. Majanduse alusnäitajate tugevdamisele suunatud toetuste mõju on üldkehtiv, aidates ettevõtetel kriisist väljuda ning majandusel tervikuna kiiremini taastuda ja kasvurajale suunduda.

Töötajate arvu tõstsid pigemini alustavatele ettevõtetele ja väikeettevõtetele suunatud ning regionaalarengut ja turismitegevusi toetavad meetmed. Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteaduri Jaan Masso sõnul võis analüüsiperioodi iseloomustanud tööjõunappus ettevõtete võimalusi kiirelt kasvada ja töötajaid värvata siiski piirata.

Osade meetmete puhul, ja seda eeskätt Tallinnas ja Harjumaal, toetuste positiivne mõju ettevõttes hõivatute arvule ei avaldunud. Piirkondlike teenuste nõudlust tõstvate rahaliste toetuste mõju töötajate arvu kasvule oli ligi 20 protsenti, mitterahaliste nõustamisteenuste mõju jäi seitsme protsendi piiresse.

Seda kinnitas regionaalses lõikes saadud tulemus, mis näitab, et tööviljakuse kasv oli struktuuritoetuste mõjul kõrgem Tallinnas ja Harjumaal tegutsevate ettevõtete seas võrreldes muudes regioonides tegutsevate ettevõtetega. Hõive kasv avaldus seevastu enam väljaspool pealinna ja selle tõmbepiirkonda tegutsevate ettevõtete seas.

Lisaks tööviljakusele ja hõivatute juurdekasvule anti toetuste lühiajalise mõju hinnang ka ettevõtete eksporditulule töötaja kohta ning finantsilisele jätkusuutlikkusele ehk ettevõtte varade tootlikkusele. Toetuste mõju ekspordile avaldub valdavalt pikema viitajaga. Siiski tuvastas analüüs nii innovatsiooni ka kui ettevõtlus keskkonda toetavate meetmete mõõduka positiivse mõju eksporditulule mõõdetuna töötaja kohta.

Toetuste mõju ettevõtete majanduslikule jätkusuutlikkusele ehk varade tootlikkusele oli suurim loomemajanduse ja regionaalarengu toetuste puhul.

Analüüsi usaldusväärsus
Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant-nooremteaduri, Helery Tasane, sõnul viidi kvantitatiivne mõjuhinnang läbi seitset erinevat andmeallikat ühendaval koondandmestikul. Peamiselt hõlmas see ettevõttetaseme registriandmeid, kuid ka mitmeid rakendusüksuste andmestikke nii jooksva kui ka varasema toetusperioodi kohta.

Vastavalt uusimale teaduskirjandusele järgis analüüs rangelt hindamismeetodi ökonomeetriliste eelduste täidetust ja uurimisvalimi esinduslikkust. Seejuures juhinduti uusimatest teaduskirjanduses välja toodud ökonomeetrilistest edasiarendustest.

Kasu saanud ettevõtete ja kontrollrühma ettevõtete eristamiseks kasutatud alused määratlesid teadlased koostöös uuringu tellijaga. Ühtaegu lähtusid nad nii toetuste abikõlblikkuse kriteeriumitest kui ka tegelikust toetuste väljastamise registri andmestikust.

Viimasele toetudes rakendas töörühm ökonomeetrilist hindamistehnikat, mis kasutas 12–14 erinevat ettevõtet iseloomustavat tunnust loomaks olukorda, milles meetme toetusi saanud ettevõtete ning kontrollgrupi ettevõtete tulemuslikkuse näitajate jaotused on võrreldavad ning seda viisil. Tulemuslikkuse näitajate jaotus pidi olema seejuures meetmete rakendamisele eelneval perioodil sõltumatu meetmete kohaldamise otsusest ja ulatusest.

Kokku võimaldasid andmed statistilist üldistust ning mõju hindamist 14 erineva meetmetegevuse kohta. Statistiliselt olulisi tulemusi andsid eeskätt lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvule, vähemal määral ka ekspordile ning regionaalarengule ja loomemajandusele suunatud meetmetegevused.


Ülevaateartikkel valmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös tehtud uuringu "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine" põhjal. Hindamise tellis rahandusministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Kvantiatiivse analüüsi uurimisrühma kuulus Simona Ferraro (TTÜ), Jaan Masso (TÜ), Kadri Männasoo (TTÜ), Helery Tasane (TTÜ) ja Amaresh Tiwari (TÜ).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: