Oluline ettevõtlust soodustav tegur on institutsionaalsete toetuste olemasolu. Tartu Ülikooli ja Astoni Ülikooli teadlaste läbi viidud uuring rõhutas aga kultuuri rolli ettevõtlusaktiivsuse kujunemisel. Ettevõtluse ja kultuuri seose täpsemaks uurimiseks süveneti mõlema nähtuse koostisosadesse.

"Alustasime sellest, millest ettevõtlus üldse seisneb, millistest võtmekomponentidest see koosneb, ja seejärel küsisime, millised kultuuri aspektid ehk millised väärtused neid komponente võiks mõjutada," kommenteeris uuringu kaasautor Tartu Ülikooli majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professor Anneli Kaasa.

Ülemaailmse ettevõtlusseire ja maailma väärtusuuringu andmetel põhinev uuring defineeris ettevõtlust kahe peamise tunnuse kaudu. Ühelt poolt põhineb ettevõtlus võimekusel ära tunda uusi võimalusi. Teiselt poolt on vaja pealehakkamist, et neid võimalusi ka päriselt ellu viia.

Kultuuri mõiste puhul osutasid autorid, et seda saab määratleda erinevalt ja rõhutasid, et antud uuringus kasutatav definitsioon lähtub sotsioloogiast. "Kultuuri võib defineerida kui väärtuste, hoiakute ja normide mustrit, mis eristab ühte inimgruppi, näiteks riiki või regiooni, teisest," selgitas professor.

Teadustöö toob välja, et innovaatilise ettevõtluskeskkonna jaoks on iseäranis olulised loovuse ja kindlustundega seotud väärtushoiakud.

"Võimaluse nägemiseks on vaja loovust, selle võimaluse kasutamist soosib aga kindlustunne. Iseenesest ei ole see midagi uut. Juba 1835. aastal kirjutas Alexis De Tocqueville, et ettevõtliku vaimu eelduseks on oskus otsida ja näha võimalust, aga ka kindlus, et on võimalik oma tegevuse vilju nautida," täiendas Kaasa.

Kuigi tänapäeval on loovuse ja innovatsiooni seosest enamasti aru saadud, väärtustatakse loovust eri riikides ikkagi erinevalt. "Sellel on ka lihtne inimlik põhjus. Loovus ja uuendused nõuavad uuega kohanemist ja sellega võivad kaasneda kulud. Nii ei pruugigi loovus alati kõige parem asi tunduda," arutles professor.

Kaasa lisab, et turvatunde puhul on olulised nii riigi- ja majandussüsteemide toimimine kui ka ühiskondlikud väärtusmustrid.

"Kui mõelda inimesele, kes kaalub, kas alustada ettevõtlusega, siis kindlustunne on talle oluline. Ta teab, et tema omandiõigused on kaitstud ja seda ka tulevikus. Kuigi me seda ehk ei teadvusta, on siin ka kultuuril oluline roll: riik ei oleks võimeline meie õigusi tagama, kui näiteks enamus ühiskonnast ei aktsepteeriks riigi kehtestatud seadusi," märkis Kaasa

Uuring näitas, et arvatust väiksemat rolli mängivad soodsa ettevõtluskeskkonna kujunemisel jõukuse ja saavutusvajadusega seotud hoiakud. "Kuigi on arvatud, et näiteks rikkus ja edu kui väärtused võiks olla ettevõtluse seisukohalt tähtsad motivatsiooni allikad, siis seda meie andmed ei kinnitanud. Põhjus võib olla selles, et rikkuse ja edu saavutamiseks on ka teisi võimalusi, näiteks hästitasustatud töökoht juba olemasolevas ettevõttes või avalikus sektoris," selgitas professor.

Seda mõnevõrra üllatavat tulemust saab selgitada, kui eristada protsessile ja tulemusele suunatud mõtteviise. "Rikkuse ja edu väärtustamine on kindlasti pigem tulemusele suunatud, samas kui julgus otsida uusi lahendusi ja loovus on seotud protsessiga. Arvata võib, et paljud ettevõtluse tee valinud, eriti kui nad on seda teinud mitte vajadusest, vaid võimalust nähes, saavad suurema või väiksema positiivse elamuse just sellest protsessist," lisas Kaasa.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Institutional Economics.