Kolmandasse bioohutusklassi kuuluvas laboris saab uurida tõsiselt ohtlikke viirusi, millel on võime kanduda inimeselt inimesele keskkonna või õhu kaudu. Sisuliselt saaks selles laboris teha ka tipptasemel koroonaviiruse uuringuid. Haridus- ja teadusministeerium täpset summat labori käimasaamiseks öelda veel ei saa, aga kindlasti on see vähem kui kaks miljonit eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles, et labori vajadus kerkis ilmekalt esile praeguse kriisi käigus. "Need uuringud, mis vajavad ohtlike patogeenide uurimist, selleks peaks meil olema vajalik infrastruktuur olemas ja me oleme seda tegelikult osaliselt varem rahastanud," rääkis Reimand. 

Ülejäänud raha eest käivitatakse teadusuuringute taotluste voor, et tegeleda nende küsimustega, mis on kriisi käigus tekkinud. "Sinna hulka kuuluvad selle haiguse ja viirusega seonduvad uuringud, aga sinna kuuluvad ka majandusliku mõjuga seotud uuringud ja teised taolised. Need ei ole ainult meditsiinivaldkonna või epidemioloogia valdkonna uuringud," ütles Reimand.

Kolmandasse bioohutusklassi kuuluv labor ehk BSL-3 labor sai valmis 2014. aastal. Teadusraha nappuse tõttu pole aga selle labori tasemel patogeenidega seal katseid tehtud. 

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi farmakoloogia osakonna juhataja Allen Kaasik ütles, et kui labor käivitub, pääsevad teadlased sinna uurima kolmanda ohutusklassi patogeene nagu COVID-19 põhjustav viirus. "Nad suudavad arendada vaktsiine, uusi ravimeetodeid. Praegu ei ole Eestis see sisuliselt võimalik," lisas ta. 

Ühel ajal saab laboris töötada ainult üks töörühm, sest pole võimalik, et nii väikses laboris hakkaksid segunema eri patogeenid ja eri viirused. Kui üks töörühm on oma töö ära teinud, tehakse labor puhtaks ja alles siis pääseb teine töörühm ligi. 

Labori tööle saamine on aeganõudev, sest vaja on testida ohutusnõudeid, tehnosüsteeme ja aparatuuri, samuti on vaja saada erinevad load laboris töötamiseks.  

"Inimesed, kes siin töötama hakkavad nende patogeenidega, on vaja väga korralikult välja õpetada, et nad valdaksid kõike. Teine asi on, et see labor tuleb kohandada konkreetse patogeeniga, kui me räägime siin COVID-19 põhjustavast viirusest, siis sellega. Ja kolmas asi, tuleb soetada sobiv aparatuur," ütles Kaasik. 

Seni pole laborit käivitatud peamiselt rahapuuduse tõttu, lausus Kaasik. "Raha jätkus selle labori valmis ehitamiseks ja raskeaparatuuri soetamiseks, kuid mitte väiksema teadusaparatuuri, ohutusnõuete ja reeglistiku püsti panekuks. Teine asi, et teadlased, kes selle teema peal töötavad, neil lihtsalt ei jätku piisavalt raha, et siin tööd teha. Mis seal salata, ega sellised tööd ei olnud ka riigi tasemel, kui teadlaste tasemel kuni viimase ajani prioriteediks," ütles Kaasik.  

Kiire stsenaariumi korral saaks labori käima aasta jooksul, kuid Kaasiku hinnangul võib see võtta aega ka pooltest või kaks aastat.