Sotsiaalse distantsi hoidmise ajal ei jää Eesti ülikoolides teadustööd kaitsmata. Doktoritööd kaitstakse ära veebisilla vahendusel.

Esimesena katsetas virtuaalset kaitsmist eelmisel esmaspäeval Tallinna Ülikool. Digitehnoloogiate instituudi doktorant Eka Jeladze kaitses väitekirja, kus uuris koolide arendamist nutikateks digitaalselt täiustatud õppeökosüsteemideks. Eka Jeladze ise viibis kaitsmise ajal Gruusias ning ülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialisti Kertu Kula sõnul sai värske doktor oma töö videosilla abil edukalt kaitstud.

Teine Tallinna Ülikooli värske doktor, Piret Vacht oli küll senati saalis füüsiliselt ise kohal koos osade komisjoniliikmetega, kuid üks tema oponent osales samuti kaitsmisel videosilla vahendusel. Vacht uuris oma töös sarvlesti ja ränivetikaid kui teineteist täiendavaid keskkonnaindikaatoreid.

Eriolukorra tõttu publikut kaitsmistele kohale ei lubatud. Kula sõnul said sellegipolest kõik huvilised kaitsmisi otseülekandes vaadata ja esitada doktoritele küsimusi, nagu tavalisel kaitsmisel kombeks.

Kaitsmine teiselt mandrilt

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorant Adriano Augusto kaitses esmaspäeval doktoritöö "Täpne ja tõhus protsessimudelite automaatne koostamine sündmuslogidest". Eriliseks muutis tema kaitsmise asjaolu, et kõik kaitsmisel osalejad viibisid kaitsmise ajal eri paigus.

"Veebisillaga doktoritöö kaitsmine õnnestus nii tehnilise eksperimendina kui ka mul isikliku saavutusena," ütleb värske doktor Augusto."Kuigi olime COVID-19 pandeemia tõttu sundolukorras, arvan, et tulevikus võiks selline võimalus olla valikus kõigile tudengitele."

Vahendatud kaitsmisel ei hoitud Augusto sõnul tehnilise poole pealt midagi tagasi. Kõigist reeglitest peeti kinni ning ainus erinevus oligi, et kõik osalejad paiknesid eri kohtades.

"Teistest osalejatest füüsiliselt eemalolek võib esinejana olla omaette väljakutse," ütleb ta. Kaamera vahendusel esineja peab paraku arvestama võimalike tehniliste viperustega nagu ühenduse katkemine või kehv pildi- ja helikvaliteet. Esmaspäeval kulges veebikaitsmine Augusto sõnul aga nagu õlitatult: "Olin ise ka väga rahulik. Eriti kui arvestada, et maailm on hetkel kokku kukkumas ja töö kaitsmine pole selle taustal enam nii oluline."

Augusto ise viibis kaitsmise ajal oma kodus Austraalias Melbourne'is. Seal on ta olnud juba terve teise poole oma doktoriõppe ajast, sest läbis ühist doktoriõppeprogrammi korraga nii Tartu Ülikoolis kui ka Melbourne'i Ülikoolis. Hetkel töötab ta Melbourne'i Ülikooli abiõppejõuna.

"Tavaliselt on tööõhkkond siin üsna meeldiv ja rahuldav," kirjeldab ta olukorda Austraalias, "aga nagu võite isegi ette kujutada, jõudis COVID-19 katkestus ka meieni. Nüüd on normaalselt tööd jätkata üsna raske. Kõik loengud kolisid veebi ja ülikoolilinnak on suletud."

Augusto ei kiirusta praegust olukorda "uueks normaalsuseks" pidama. Ometi näeb ta praegusel ajal nii olulistes veebilahendustes võimalust tudengite elu kergemaks muuta ka edaspidi.

Doktoritöö esitamise ja kaitsmise vahele võib jääda mitu kuud. Tõenäoliselt peab tudeng siis kaitsmise ajaks ekstra instituuti ja tagasi reisima, lihtsalt selleks, et kaks tundi teistega vestelda. "Tudengile võib see tähendada suurt raha- ja ajakulu, mida meie näitel saab edukalt vältida," ütleb Augusto.

Ta loodab, et tulevikus avaneb rohkematel tudengitel võimalus oma töid veebi teel kaitsta, sealjuures viirust üle maailma levitamata.

"Rasked ajad sunnivad meid kohanema, kuid nii jõuame lõpuks suurte muutusteni," ütles ta.

Doktoritöö parandab kliendikogemust

Oma doktoritöös uuris Augusto, kuidas senisest tõhusamalt ettevõtte äriprotsessi mudeldada. Äriprotsess tähendab jada kõigist tegevustest, mida ettevõtte töötajad teevad, et tooteid valmistada või teenusi pakkuda. Mida tõhusam on protsess, seda meeldivam on kliendi kogemus toote või teenuse tarbimisel. Selleks, et ettevõte saaks üha meeldivamaid kliendikogemusi pakkuda, peab ta oma protsessi analüüsima, kirjeldama ja täiustama.

Protsessi täiustamiseks kasutatakse protsessist tehtud visuaalseid mudeleid. Augusto lõi oma töös uue algoritmi nimega Split Miner, mis loob äriprotsessist mudeli rutem ja kvaliteetsemalt võrreldes käsitisi koostatud mudeliga.

"Rakendused, mille oma doktoritöös lõin, võimaldavad ettevõtetel kiirendada oma äriptotsessi kirjeldamist ja analüüsi," kirjeldab ta. "Äriprotsessist sõltub aga klientidele pakutavate teenuste ja toodete kvaliteet ning tõhusus. Seega on protsessi kirjeldamine ja analüüs väga oluline selleks, et äriprotsessi täiustada ning seeläbi ka kliendi tarbimiskogemust meeldivamaks muuta."

Augusto sõnul leiab tema töö juba kasutust. "Split Miner'it on rakendatud Apromore'i keskkonnas (https://apromore.org). See on äriprotsessi analüüsi platvorm, mida oleme kasutanud juba mitmes ettevõttele antud konsultatsioonis. Tagasiside oli positiivne ning ma olen tulemustega väga rahul," ütleb ta.

Veebisillaga kaitsmised on ajutine lahendus

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja akadeemik Jaak Vilo sõnul otsustas instituudi nõukogu minna selle lahenduse peale, kuna polnud võimalik ette prognoosida ühtegi mõistlikku edasilükkamise perioodi.

"Varem on olnud mõnikord mõni oponent eemalt, kuid mitte kunagi nii, et üks kahest oponendist ei oleks ikkagi kohal. Samuti on doktorant alati ise kohal olnud, kuid seekord oli ta "kinni"," ütleb ta.

Vilo sõnul ei ole virtuaalne kaitsmine kindlasti standard-lahendus tuleviku jaoks. "Doktoritöö kaitsmine ise on üks akadeemilise elu kõige olulisemaid ja väärikamaid üritusi. Loodame, et see väärikus ja traditsioon ikka säilub." Samas nendib ta, et valmis tuleb olla ka eriolukordade lahendamiseks ning nõnda sündis seekord otsus.

Tallinna Tehnikaülikooliski toimus teisipäeval esimene virtuaalkaitsmine. Tarkvarateaduste instituudi doktorant Priit Järv kaitses töö "Geomärgistega fotode kaevandamine reisisoovitusteks" samuti veebisilla teel.

Järve tööd juhendanud tarkvaraarenduse instituudi professor Tanel Tammeti sõnul sujus veebi teel kaitsmine probleemideta. "Tegime eelmisel päeval ZOOMiga katse. Esimene link, mida katsetades jagati, ei saanud ühendust ja tehti uus link. Kuigi katses oli probleem, siis otseühenduses sujus kõik ilusti." 

Tammet ennustas, et lähiajal näeb veebikaitsmisi sagedamini. "Edaspidi enamasti mitte. Ülikoolid võtsid vastu määruse, et nii võib kaitsta ja vaevalt, et keegi määrust tagasi pöörab." Samuti ei usu Tammet, et virtuaalne kaitsimine väga massiliseks muutuks. 

Veebi teel kaitsmise puudusena toob Tammet välja, et ekraani vahendusel väheneb võimalus koha peal töö üle arutleda. "Suhtluseaspekt, mis kaitsmise puhul on väga oluline, jääb oluliselt nõrgemaks," ütleb ta.

Priit Järv leidis oma töös, et reisisoovitussüsteemid aitavad kasutajatel planeerida reise sihtkohtadesse, mida kasutajad ise piisavalt ei tunne. Erinevalt veebipoodidest ja interneti vahendusel meedia tarbimisest ei teki turismirakenduste kasutamise käigus tingimata andmeid kasutajate tegelike külastuste ja eelistuste kohta. Seetõttu vajatakse soovitusmudelite koostamiseks eraldi andmekaevemeetodeid. Järv uuris oma doktoritöös, kuidas geomärgistega fotode kaevandamise abil kasutajate käitumist mudeldada.