"Kui ühiskonnas on üldine ärevuse tase kõrgem, on eriti haavatavad need, kellel juba varem oli keeruline olla," ütleb MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. 

Kuigi eriolukorra tõttu suleb üha rohkem teenusepakkujaid uksi, ei pea vaimse tervise murega inimesed ega nende lähedased muretsema. Psühholoogiline ja psühhiatriline abi ei jää Oidermaa sõnul seisma. "Kliinilised psühholoogid arutavad just praegu, kuidas kasutada inimeste abistamiseks veebilahendusi. Kohati on veebilahendused juba kasutusele võetud. Abi jääb ja on olemas," ütleb ta.

Igaüks meist saab aga enda ja oma lähedaste heaolu nimel ka ise palju ära teha. Oidermaa sõnul tasub raskes olukorras inimestel ja nende lähedastel jälgida üldisi tervisliku eluviisi põhimõtteid. 

"Inimesel tuleks jälgida, et ta magaks piisavalt, sööks õigesti ja liiguks võimaluste piires," ütleb ta. "Mis ärevust ja pinget võtab maha, on sõbralik ja toetav suhtlus. Ka kallistamine aitab, kuigi praegu nakkusohuga võib see muidugi keelatud olla."

Veel paneb Oidermaa ärevusele kalduvatele inimestele südamele, et infotarbimist tuleks piirata. Tema sõnul liigub viirusega seoses ka palju ebaolulist infot, mis tekitab asjatut lisahirmu. "Oluline on valida usaldusväärsed allikad ja mitte tegeleda päev läbi info sirvimisega," soovitab ta.

Samuti soovitab ta igal juhul inimestel omavahel suhelda ja pingetest rääkida. Aus tuleb olla ka enese ees. "Tuleb endale kas või öelda: jah, olen pinges. Nii hakkab samuti kergem," ütleb Oidermaa. 

Vaimse tervise hoidmise põhimõtted

Stressirohketel aegadel on erakordselt oluline tugevdada oma vaimset tervist, MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa jagab vaimse tervise hoidmise põhimõtteid Novaatori lugejatele:

• Järgi küllalt kindlat päevakava, tee endale plaan, millal mingi tegevuse ette võtad. Maga – piisavalt ja õigel ajal (8 tundi öösel). Hea une nipid leiad siit: https://peaasi.ee/uni/
• Söö – tervist toetavalt (mitmekesiselt, regulaarselt, kõiki toiduainegruppe).
• Liigu – tee trenni või ole muidu füüsiliselt aktiivne (tund iga päev). Võimalusel liigu õues, kuid liikumine on võimalik ka kodustes tingimustes ja veebist leiab rohkesti erinevaid trennijuhiseid.
• Suhtle pere ja sõpradega, lõbutse. Kui ei saa suhelda silmast silma, helista, korralda veebipidu näiteks läbi Messengeri, Zoomi või Google Hangout´i.
• Tee iga päev vähemalt üks positiivne tegevus, mis sulle rõõmu pakub.
• Stressirohkel ajal väldi alkoholi, suitsu ja narkootikume.
• Kasuta tehnikaid stressi ja ärevuse leevendamiseks, näiteks lõõgastumistehnikad, meeldivate inimestega suhtlemine; kõik, mis tähelepanu muremõtetelt endale tõmbab (nt filmid, lugemine, meisterdamine, koristamine vms).
• Piira kokkupuudet stressiva infovooga. Kui tahad päevauudiste ja arengutega kursis olla, tee seda näiteks kaks korda päevas kindlatel aegadel. Vali välja mõni usaldusväärne allikas, mida jälgid, nt ERR, Terviseameti koduleht. 
• Arvesta, et stressivatel aegadel võib olla raskem oma emotsioone juhtida ja seetõttu pingestuvad ka suhted lähedastega. Arutage omavahel, kuidas võimalikke tülisid lahendada ja üksteisele toeks olla. Mõtteid kuidas konflikti lahendada, leiab siit: https://peaasi.ee/konflikti-lahendamine/
• Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad. Küsi abi! Abi saab küsida ka Peaasi.ee veebinõustamisest või Lasteabi 116111 ja Ohvriabi 116006 telefonidelt.
• Kui võtad ravimeid, mis su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist. Veendu, et sul on ravimite tagavara kodus. Mõtle läbi, kes saab sulle ravimid välja osta, kui pead ise koju jääma. Isikukoodi alusel saab apteegist ravimeid teistele välja osta.
•  Paljud vaimse tervise abi osutavad asutused töötavad veebisilla vahendusel ja suhtlevad aktiivselt ka meilitsi ja telefoni teel. Vajadusel võta ühendust oma psühholoogi või psühhiaatriga. Kui on oht elule, siis erakorraline psühhiaatriline abi on kättesaadav suuremates Eesti linnades 24/7.