Uuring: koroonakriis räsis vaimselt kõige enam noori täiskasvanuid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Püsige kodus intotahvel Tallinnas Liivalaia tänava kohal
Püsige kodus intotahvel Tallinnas Liivalaia tänava kohal Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tallinna Ülikooli teadlased alustasid aprilli teises pooles uuringuga, et uurida Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes. Esimesest uuringulainest selgus, et pea kolmandikul vastanutest esines depressioonile viitavaid sümptomeid normist rohkem.

Kokku vastas 20. aprillist 11. maini eesti või vene keeles kirjalikule küsitlusele 1252 täiskasvanut. Normist rohkem depressioonile viitavaid sümptomeid esines 30 protsendil vastanutest. Ärevusele viitavaid sümptomeid aga 27 protsendil, kurnatust 46 protsendil ja uneprobleeme kolmandikul vastanutest. Tervist ohustavat alkoholitarvitamist esines 31 protsendil.

Normist rohkem tähendab siinkohal, et inimesel esines küsimustikule vastamise hetkest eelneva kuu jooksul samas suurusjärgus sümptomeid, nagu enamusel depressiooni või ärevushäire all kannatavatel inimestel.

"Mida sagedamini aga tegeleti spordiga või viibiti looduskeskkonnas, seda vähem esines depressioonile, ärevusele ja kurnatusele viitavaid sümptomeid," selgitas Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi isiksusepsühholoogia lektor Aleksander Pulver.

Lektor tõi välja, et pea sajal uuringus osalejal vanuses 18– 24-eluaastat oli normist rohkem depressioonile viitavaid sümptomeid võrreldes muude vanuserühmadega. Depressioonisümptomeid esines selles vanusrühmas 54 protsendil, ärevust 49 protsendil ja kurnatust 67 protsendil.

"Kõrgenenud depressiivsust noorte täiskasvanute puhul võib seletada sellega, et igapäevane rutiin ja elurütm löödi eriolukorra ajal segamini ning isegi peale eriolukorra lõppu ja piirangute leevenemist on tulevik ennustamatu," sõnas Pulver.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased usuvad esimese uuringulaine tulemusi vaadates, et ühiskond peab valmis olema vaimse tervise probleemide tõusuks. Mil määral need probleemid tõusevad, pole veel selge.

Praegustele andmetele tuginevalt saab Pulveri sõnul öelda, et eelkõige tuleks keskenduda vaimse tervise probleemide tekkimise ennetamisele või nende tekkimisel kiireks sekkumiseks noorte täiskasvanute hulgas.

Uuringu teine laine käsitleb vaimset tervist eriolukorra järgselt. Teise andmekogumise laine küsitlus on avatud uuringu kodulehel kuni 22. juunini.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: