Analüüs: üksildasel inimesel tekib kergemini põletik

Üksildane inimene kannatab haigestudes tõenöolisemalt pikaajalise ägeda põletiku käes.
Üksildane inimene kannatab haigestudes tõenöolisemalt pikaajalise ägeda põletiku käes. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Heido Selmet

Üksildane inimene kannatab haigestudes tõenöolisemalt pikaajalise ägeda põletiku käes, selgub värskest meta-uuringust.

Üksiolek ei mõju tervisele hästi. Halvemal juhul võib see viia südamehaiguste, demetsuse ning depressioonini. Surrey Ülikooli tervisepsühholoogia lektor Kimberley Smithi sõnul kannatab üksildane inimene haigestudes ägeda põletiku käes.

Põletik on inimkeha loomulik reaktsioon. Keha annab immuunsüsteemile käsu eritada keemilisi ühendeid, mis vigastusega võitleks. Põletikku võivad põhjustada ka vaimne ja sotsiaalne stress. Seega on osa uurijaid leidnud, et üksindus halvendab inimese tervist, sest põhjustab ägedat põletikku.
Smithi uuring paljastas, et omaette hoidva inimese kehas leidub keskmisest rohkem kahte põletikuga seotud valku: fibrinogeeni ning C-reaktiivset valku.

C-reaktiivset valku vaadeldakse tavaliselt põletiku tunnusmärgina ning see seostub kehva tervisega. Fibrinogeen parandab vere hüübivust ning seda esineb tavaliselt inimesel, kellega on juhtunud õnnetus või trauma. Kui inimese kehas on nende kahe valgu tase pikemat aega kõrge, võib see ajapikku viia tervisekahjustusteni.

Saamaks kinnitust, et üksindus ja ägedaloomuline põletik on omavahel tõepoolest seotud, vaatas Smith läbi varem samal teemal avaldatud 30 uurimust.

Smith leidis, et üksinduse ja põletiku vahel võib olla seos mitmel põhjusel. Esiteks on inimene sotsiaalne olevus ning üksindus põhjustab meis stressi. Viimane mõjutab omakorda meie immuunsüsteemi.

Samuti on võimalik, et meie immuunsüsteem on kohastunud meid üksinduse korral kaitsma. Üksi olles on meil suurem oht viga saada ning immuunsüsteem on õppinud seda riski ennetama.

Võimalik on ka vastupidine seos: põletikku põdev inimene ei tunne soovi teistega suhelda ning hoiab pigem omaette. Nii väldime alateadlikult üksteise nakatamist.

Saamaks paremini aimu üksinduse mõjust inimese tervisele, soovitab Smith siiski vaadata suuremat pilti. Tema sõnul peaks tähelepanu pöörama bioloogilistele, vaimsetele ning sotsiaalsetele riskiteguritele nagu vererõhk, vaimne tervis ja sotsiaaltoetused, sest need kõik on ägeda põletikuga seotud.

Kimberley Smith kirjutab oma uuringust ajakirjas The Conversation.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: