Värskelt bakalaureuseastme lõpetanud Andres Reimann on üks nendest, kes plaanis sügisel Suurbritanniasse õppima minna. Segaste aegade tõttu jättis ta aga kandideerimise pooleli, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu tundub see paljuski nii, et kas sa maksad 24 000 naela või 10 000 naela ja saad näiteks Youtube'i lehele ligipääsu. Seminarid toimuvad küll näost näkku mõne Inglise ülikooli puhul, aga loengud tõstetakse vähemalt enamjaolt - nii palju, kui ma olen lugenud - Zoomi või mõnda veebikanalisse," selgitas Reimann.

"Seesama ebakindlus on see, miks sellise summa maksmine ei tasu esimese hooga ära," lisas ta.

Suurbritannia ülikoolid ongi Eesti õpilaste jaoks populaarseim sihtkoht, selgub UNESCO andmestikust. Seda nendivad ka siinsed firmad, kes õpilasi ja välisülikoole kokku viivad.

Nii Dream Foundationi kui ka Evenori sõnul on õpingute edasilükkajaid siiski vähe.

"Isegi, kui siin oli koroonaaeg - märtsi lõpp, aprill -, isegi siis tuli uusi avaldusi. Selles mõttes huvi on," ütles Evenori haridusspetsialist Katalin Püssim.

Majanduskonsultatsioonifirma London Economicsi uuringust selgub, et piirangute jätkudes lükkaks õpingud edasi iga viies Suurbritannia ülikooli kandideerinu.

Eestis on ülikoolid selles küsimuses optimistlikumad. Nii Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Estonian Business Schooli kandideerib välistudengeid rohkem kui mullu ning ümbermõtlejaid on vähe. Mõningaid raskusi distantsõpe siiski tekitab.

"Kui toimub reaalajas loeng distantsõppe vormis, siis on paljude riikidega suur ajavahe. Tehnikaülikoolis on õpilasi 100 riigist ja siis mõne üliõpilase jaoks tähendab see elukorralduse muutust, et päeval magad ja öösel oled üleval ja õpid," rääkis tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

"Kui sa juba oled õppiv üliõpilane, siis siin muud varianti ei ole, aga alustaval üliõpilasel on see valikuvõimalus, et kas ma tahan sellist elukorralduse muutust ette näha," ütles ta.

Pikemas plaanis näevad ülikoolid koroonakriisis võimalust oma digipädevust tõsta.