Rohkem haridust tagab vanemas eas parema mälu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Deklaratiivne mälu tähendab võimet mäletada sündmusi, fakte, sõnu jms.
Deklaratiivne mälu tähendab võimet mäletada sündmusi, fakte, sõnu jms. Autor/allikas: arselectronica/Creative Commons/ (CC BY-NC-ND 2.0)

Haridus kaitseb vanemaid inimesi, eriti naisi, mälu kaotuse eest. Georgetowni ülikooli teadlaste tehtud uuringust selgus, et need lapsed, kes on rohkem koolis käinud, neil on vanemas eas parem mälu.

Et teada saada, kuidas haridus ja parem mälu vanemas eas on omavahel seotud, uuris Jana Reifegerste koos kolleegidega inimese deklaratiivset mälu. Deklaratiivne mälu tähendab võimet mäletada sündmusi, fakte, sõnu jms, näiteks kuhu ma olen pannud oma võtmed või mis on uue naabri nimi. Deklaratiivse mälu kehvenemine on seotud muu hulgas Alzheimeri tõvega.

Uuringus testiti 704 vanema täiskasvanu (58–98 eluaastat) deklaratiivset mälu. Osalejatele näidati joonistatud objekte ja mõned minutid hiljem kontrolliti, kas neil on meeles, mida näidati. Uurijad leidsid, et mälu suutlikkus muutus vananedes järk-järgult kehvemaks. Siiski oli neil uuringus osalenud inimestel parem mälu, kes olid rohkem aega elu jooksul hariduse omandamisega tegelenud.

Deklaratiivse mälu võimekus on näiteks 80-aastasel bakalaureusekraadiga naisel sarnane 60-aastase naisega, kellel on keskharidus. Uuringus osalenud bakalaureuse kraadi omandanud inimeste puhul on arvestatud, et õpingud kestavad neli aastat. Siinkohal on aga selged erinevused naiste ja meeste vahel. Naiste puhul aasta rohkem haridust lükkab kehvemat mälu viis aastat edasi. Meeste puhul aga iga aasta rohkem haridust lükkab kehvemat mälu kaks aastat edasi.

Kui inimene ei ole ühtegi aastat haridust omandanud, siis deklaratiivses mälus soolisi erinevusi pole, erinevused hakkavad kujunema pärast üheksat aastat õppimist.

Rohkem haridust lükkab edasi dementsuse ja tõenäolise Alzheimeri tõve algust, mille puhul deklaratiivse mälu langus on iseloomulik sümptom, seega aitab haridus kaasa ka tervislikule vananemisele, seisis uuringus.

Uuringu juhtivautor Jana Reifegerste lausus, et uue info õppimine deklaratiivses mälus on lihtsam, kui see on seotud omandatud teadmistega. Rohkem teadmisi rohkema hariduse tõttu peaks andma parema mäluvõime ka aastaid hiljem.

Reifegerste ütles, et need tulemused on olulised, eriti vananevas ühiskonnas, autori sõnul uuringu tulemused kinnitavad, et rohkem peaks panustama hariduse ligipääsetavusele.

Uuring avaldati ajakirjas Aging, Neuropsychology, and Cognition.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: