Inimaju mäletab sõnu nagu interneti otsingumootor ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Avastusest võib abi olla dementsushaigetele mälutestide koostamisel.
Avastusest võib abi olla dementsushaigetele mälutestide koostamisel. Autor/allikas: Pildil on terve aju (vasakul) ning Alzheimeri tõve patsiendi aju (paremal). Wikimedia Commons

Inimaju mäletab sõnu erinevalt. Näiteks sõnad "siga", "tank" või "uks" meenuvad hõlpsamini kui "kass", "tänav" või "trepp". Kinnitust saab teooria, et sõnad ja mälestused on ajju talletatud sõlmpunkte täis võrgustikuna, selgub Ameerika teadlaste uuringust. Avastusest võib abi olla dementsushaigetele mälutestide koostamisel.

Inimese mällu on talletatud tuhandeid sõnu, mis ootavad, et neid kõnelemishetkel mälust leitaks ja lauseks järjestataks. Rahvuslike terviseinstituudi (NIH) teadlased uurisid sõnade mäletamist võrdlevalt epilepsiahaigetel ja tervetel vabatahtlikel. Nad palusid uuritavatel teha mäluteste, salvestasid uuritavate ajulaineid ning vaatasid läbi miljardeid trükitekstides ilmunud sõnu.

Nii näitasid uurijad ära, kuidas meie aju mäletab sõnu, aga ka mälestusi varem kogetust. Täpsemalt ilmnes, et mõned sõnad tulevad keele peale rutem kui teised. Inglise keele põhjal tehtud uuringus ilmnes, et sõnad nagu "siga", "tank" ja "uks" meenuvad inimestele ruttu. Samas läheb sõnadega nagu "kass", "tänav" ja "trepp" rohkem aega.

Uuringu juhtivautori kognitiivse psühholoogi ja NIHi järeldoktori Weizhen Xie sõnul näitab sõnade erinev mäletamiskiirus, et meie sõnavara ja mälestused on ajju talletatud võrgustikena. Meie aju kohtleb neid võrgustikke samamoodi nagu interneti otsingumootor veebi laetud infot, täpsustab ta. Xie loodab, et avastusest on kasu patsientide mälu ja ajutegevuse kaardistamisel.

"Käsi" või "õun"?

Weizhen Xie ja tema kolleegide uuring toetus sama instituudi neurokirurgia vanemteadur Kareem Zaghouli varasemale kliinilisele uurimusele. Zaghoul otsis algselt viisi, kuidas kergendada kontrollimatute krampidega epileptkiute olukorda. Ta lasi 30 epilsepsiahaigel teha mäluteste ning jälgis mitme päeva jooksul nende seisundit ajju kinnitatud elektroodide abil.

Täpsemalt otsis Zaghoul epileptikute kontrollimatute ja ägedate krampide algallikat. Tema tehtud mälutestid pidid hindama uuritavate lünklikke mälestusi ning nende mälestuste seoseid uuritavate varasemate kogemustega: kes, mis, kus ja kuidas ikkagi juhtus? Alzheimer ja muud dementsuse vormid vähendavad enamasti aju võimekust selliseid asju mäletada.

Mälutestides näidati epileptikutele nimisõnade paare, milles esines 300 tavalisemat sõna. Mõne sekundi pärast näidati neile sõnapaari üht sõna ja paluti meenutada, mis oli olnud selle paariline. Näiteks nägid patsiendid sõna "käsi" ja pidid mäletama, et selle paariline oli "õun". Nii pidi Zaghouli katses ilmnema, kuidas mälestusi ajus talletatakse ja taasesitatakse.

Weizhen Xie koos kaasutoritega analüüsis Zaghouli katsetulemusi uuesti ning avastas, et patsiendid mäletasid osasid sõnu paremini kui teisi. Sealjuures polnud vahet, mis sõnad omavahel paari pandi. Meenumiskiirused erinesid tohutult: viis paremini mäletatud sõna meenusid seitse korda tõenäolisemalt kui viis vähim mäletatud sõna.

Kui tulemus tundus algul kaheldav, siis korduskatse 2623 vabatahtliku terve inimesega andis väga sarnased tulemused. Terved katseisikud läbisid sama testi veebis, kuid mäletasid paremini samu sõnu.

Tiheda liiklusega ristteed

Weizhen Xie oletab uuringut kirjeldavas artiklis, et katsetulemusi saab seletada seosemälu uuringumudeli (SAM) abil. Xie enda sõnul tähendab see, et katses näidatud sõnad paiknesid katseisikute mälus umbes nagu teave internetis või lennujaama majaplaanil. Meeldejäävamad sõnad ilmuvad sellisel "majaplaanil" suurte liiklusrohkete kohtadena, mis on ühendatud väiksemate kohtade ehk vähem meeldejäävate sõnadega. Xie sõnul tasub tähele panna, mis täpsemlt erineva meeldejäävusega sõnu ühendab.

Saamaks sõnadevahelistest seostest paremat aimu, kirjutasid teadlased uue mudeldamisprogrammi. Programm testis, kas sõnade mäletatavus allub mingitele sõnade vaheliste seoste reeglitele. Reeglid tuletati aga tuhandetest veebi- ja trükitekstidest moodustatud keelekorpusest.

Algsed oletused sõnade mäletatavuse kohta ei pidanud paika. Rohkem mäletatud sõnu ei leidunud korpuselausetes kuidagi rohkem. Seost ei leitud ka sõna konkreetsuse ja mäletatavuse vahel ehk konkreetne "koiliblikas" ei meenunud kuidagi paremini kui abstraktsem "ülemus".

Selgus hoopis, et mäletatavamad sõnad olid omavahel tähenduse poolest sarnased. Samuti oli neil vähemalt inglise keeles rohkemate sõnadega seoseid. Seega suutis mudel sõnade tähendusseostse põhjal ennustada, milliseid sõnu katseisikud mäletasid.

Uuring näitas laiemalt, et paremini mäletatavad sõnad paiknevad meie aju mäluvõrkudes tiheda liiklusega ristmike kombel. Nii meenuvad need meile paratamatult esimesena. Kui meie aju midagi meenutada püüab, käitub ta toitu tuhniva looma või veebi kammiva otsingumootori kombel ning jõuab esimesena just neisse tiheda liiklusega sõlmpunktidesse.

Teadusrühm töötab teemaga edasi, otsides võimalusi, kuidas oma avastus ja arvutimudel Alzheimerihaigete ravis tööle panna. Avastus võimaldaks teha neile senisest tõhusamaid mäluteste.

Artikkel ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: