Doktoritöö: nanotehnoloogia hõlbustab närvisüsteemi haiguste ravi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hoolimata ravist surevad agressiivsemate kasvajate korral patsiendid pooleteise aasta jooksul.
Hoolimata ravist surevad agressiivsemate kasvajate korral patsiendid pooleteise aasta jooksul. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Keskmise eluea kasvades sagenevad ühiskonnas vananemisega seotud kesknärvisüsteemihaigused. Rohkem esineb Alzheimerit, Parkinsoni tõbe ja ajukasvajaid, mille ravi on keeruline. Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös uuriti üht võimalikku ajuhaiguste raviviisi: kullermolekulide kasutamist.

Meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse doktorant Kadri Toome tõdes oma doktoritöös "Sihtmärk-peptiidide kasutamine ajuhaiguste ravis", et neuroloogilistele haigustele puudub tõhus ravi, mis võimaldaks patsiente terveks ravida või haiguse kulgu peatada.

"Hoolimata ravist surevad agressiivsemate kasvajate korral patsiendid pooleteise aasta jooksul. Neurodegeneratiivsed haigused, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, pole iseenesest surmaga lõppevad, kuid haiguse süvenev kulg muudab patsiendid kõrvalisest abist sõltuvaks," sedastas Toome.

Neuroloogiliste haiguste ravi on keeruline, sest kesknärvisüsteemi kaitsevad mitmesugused molekulaarsed mehhanismid. Viimaste eesmärk on takistada patogeenide, toksiinide ja vererakkude sisenemist ajukoesse. Olulisimad nendest kaitsvatest mehhanismidest on vere-aju barjäär ja vere-seljaaju barjäär.

Vaid üksikud väga kindlate omadustega molekulid on võimelised neist kaitsvatest tõketest läbi minema. Need on läbipääsmatud ka 99 protsendile ravimitest.

Toome sõnul oleks vananemisega seotud neuroloogiliste haiguste ravi tõhustamiseks vaja esmalt parandada nende haiguste diagnoosimist. "Vaja oleks leida molekulaarsed markerid, mis võimaldaksid neid haigusi diagnoosida väga varajases staadiumis, eelistatult juba enne kliiniliste sümptomite avaldumist. Varasemas staadiumis diagnoositud haiguse korral on kahjustunud väiksem hulk ajukoest ja põhirõhu saaks panna haiguse ravile, mitte kaasuvate sümptomite leevendamisele," kirjeldas ta.

Järgmine suur samm neuroloogiliste haiguste ravis on leida molekulid, mille abil saaks ravimeid transportida läbi kaitsva barjääri. Nii jõuaksid molekulid haigusest haaratud koeni. Neuroloogilisi haigusi saaks seega tõhusamalt ravida nanotehnoloogia abil.

Toome uuriski sihtmärk-peptiidide ehk kullermolekulide kasutamist ajuhaiguste ravis. Tema sõnul on vere-aju barjääri läbivad kullermolekulid võimalik kinnitada nanoosakeste pinnale ning ravimid saaks panna nanoosakeste sisse. "Sel viisil on võimalik ajukoesse viia ka ravimeid, mis on rakukatsetes näidanud tulemuslikkust kasvajarakkude hävitamisel või neuronite kaitsmisel, kuid mis vereringesse süstituna ei suuda aju kaitsvaid tõkkeid iseseisvalt läbida."

Toome doktoritöö raames tehtud eelkliinilise töö eesmärk oli leida peptiidid, mis settiks ajus ning mida oleks võimalik kasutada erinevate neuroloogiliste haiguste ravis kullermolekulidena kontrastaine või ravimite transportimiseks.

"Lisaks leitud kullermolekulidele töötasime välja väga täpse kvantitatiivse metoodika, mis võimaldab raku- ja loomkatsetes erinevate kullerpeptiide efektiivsust omavahel võrrelda," kirjeldas Toome oma doktoritöö tulemust.

Kadri Toome kaitseb doktoritööd "Sihtmärk-peptiidide kasutamine ajuhaiguste ravis" 22. mail kell 14.15 videosilla vahendusel. Doktoritöö juhendaja on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi nanomeditsiini professor Tambet Teesalu.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: