Koroonaviiruse kodukarantiini ajal on ühiskonnas üldine stressitunnetus tervnenud. Cambridge'i Ülikooli teadlased näevad siin ohtu noorte inimeste enesetapukäitumisele. Enesetapp on nimelt üle maailma 10-24-aastaste noorte surmapõhjuste seas teisel kohal. Uurijate sõnul tuleks seega stressirohketel aegadel tähelepanu pöörata kõigile noortele, mitte vaid neile, kel ametlik vaimse tervise häire diagnoos.

Cambridge'i Ülikooli teadlased tegid koostöös Londoni Ülikooli kolledžiga uuringu, kus analüüsisid võrdlevalt kahe noorterühma vaimseid muresid. Nad jälgisid, kuivõrd kimbutasid noori nii-öelda harilikud vaimsed mured (HVM) nagu depressioon, ärevus, madal enesehinnang või impulsiivsus.

Mõlemal uuritud rühmal paluti täita HVM kohta küsimustikud. Samuti uurisid teadlased noortelt, kas neil on olnud enesetapumõtteid või kas nad on end kuidagi vigastanud. Analüüsitud noorterühmad olid suured: esimeses oli üle 2400 ja teises umbes 1070 noort. Kõik uuritud noored olid 14-24-aastased ning pärit kas Londonist või Cambridgeshire'i krahvkonnast.

HVMi taset saab tõusvas joones kirjeldada kolme pügalaga. Elanikkonna keskmisele järgnevad kerged vaimsed mured, seejärel mõõdukad vaimsed mured, lõpuks aga rasked vaimsed mured. Viimased väljenduvad enamasti ametlikult diagnoositud vaimse tervise häires.

Polnud üllatav, et raskete vaimsete murede all kannatajad mõtlesid enesetapust kõige tõenäolisemalt. Üllatusena tuli aga tõsiasi, et enamik enesetapumõtete mõlgutajatest kurtis vaid kergete või mõõdukate vaimsete murede üle.

Tulemus kehtis mõlemas noortrühmas: esimeses rühmas mõtles enesetapust 78 protsenti kergete vaimsete muredega noori ja 76 protsenti mõõdukate häiretega noori. Teises rühmas olid need näitajad vastavalt 66 protsenti ja 71 protsenti. Olukord on paradokssaalne, sest enim võimalikke enesetapjaid on väikese või olematu enesetapuriskiga noorte seas.

Cambridge'i Ülikooli psühiaatria osakonna professor Peter Jonesi sõnul oleks siin abi kas või väikestest sammudest elanikkonna üldise vaimse tervise heaks. Nii saaks ära hoida rohkem ensetappe, kui ainult raskelt vaevatutele keskendudes. Tema sõnul on sarnast üldise rahvatervise edendust kasutatud diabeedi või südamehaiguste ennetamisel.

Uuring ilmus ajakirjas BMJ Open.