Elurõõmsad tüdrukud liiguvad rohkem ja magavad paremini
Tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired teismeeas võivad ennustada sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas elus, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased värskes uuringus.
Senised uuringud kinnitavad, et täiskasvanutel on vähene kehaline aktiivsus ja unehäired seotud kehvema vaimse tervisega. Sealhulgas kimbutab väheliikuvat inimest sagedamini depressioon. Teaduspõhiseid andmeid selle kohta, mil määral on noorukiea vähene kehaline aktiivsus ja unehäired seotud hilisema depressiooninähtude väljakujunemisega, on aga ebapiisavalt.
Lisaks on varasematest uuringutest teada, et vaimne tervis halveneb sageli just noorukieas, seda eriti tütarlastel. Neist teadmistest lähtudes tegid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased Lennart Raudsepp ja Kristi Vink lühiajalise pikiuuringu. Teadlaste eesmärk oli välja selgitada, kas teismeeas tütarlaste väiksem kehaline aktiivsus ja unehäired ennustavad sagedasemaid depressiooninähtusid hilisemas eas.
Kaks aastat kestnud uuringus osales 173 tüdrukut. Tüdrukud hindasid spetsiaalsete küsimustike abil ise oma kehalist aktiivsust, unehäireid ja depressiooninähtusid. Uuringu tulemustest selgus, et 14–16 aastaselt võib väheneda tütarlaste kehaline aktiivsus ning neil võivad sageneda unehäired ja depressiooninähud.
"Modelleerisime kõigi kolme uuritud tunnuse seoseid uuringu alguses ja kestel. Sellest selgus, et mida kõrgem oli depressiooninähtude algtase ja mida järsemalt selle näitajad kahe aasta jooksul kasvasid, seda suurem oli kehalise aktiivsuse langus," rääkis üks uuringu autoritest, Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp. Uuringu käigus leiti positiivne seos ka depressiooninähtude ja rohkemate unehäirete vahel.
Tulemuste alusel ei saa siiski väita, et mida rohkem esineb noorel neiul depressiooni, seda vähem ta liigub ja kehvemini magab. Seda just seetõttu, et uurijad ei manipuleerinud katse käigus uuritud tunnustega. "See tähendab, et me ei mõjutanud kuidagi tüdrukute arengut – nende une pikkust ega kehalist aktiivsust," seletas Raudsepp.
"Sellegipoolest võime tulemuste põhjal öelda, et kehaliselt aktiivne eluviis ja korralik uni on noorukite hea vaimse tervise üks eeltingimus. Hoolitsedes selle eest, et noored liiguksid iga päev soovitatavalt üks tund päevas ja magaksid öösel vähemalt üheksa tundi, on võimalik vähendada noorukite vaimse tervise probleeme," rõhutas Raudsepp.
Teadusartikkel "Brief report: Longitudinal associations between physical activity, sleep disturbance and depressive symptoms in adolescent girls" ilmus ajakirjas Journal of Adolescence.
Toimetaja: Airika Harrik