Tüdrukud peletab IT-valdkonnast eemale igav arvutiõpetus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kui tüdrukul on arvutitunnis igav või ta tunneb, et pole poistega võrreldes piisavalt hea, kaotab ta kergemini IT vastu huvi.
Kui tüdrukul on arvutitunnis igav või ta tunneb, et pole poistega võrreldes piisavalt hea, kaotab ta kergemini IT vastu huvi. Autor/allikas: Euroopa Parlament / Wikimedia Commons

Ainult 24 protsenti tüdrukutest kaalub gümnaasiumi järel IT-eriala omandamist. Tüdrukute leige huvi IT vastu saab alguse igavast arvutiõpetuse tunnist, selgub Tartu Ülikooli teadlaste värskest artiklist.

IT-spetsialistide järele valitseb üha suurem nõudlus, kuid noori, kes arvutialast kõrgharidust omandaks, on nõudlusega võrreldes vähe. Abituriendi tulevast erialavalikut mõjutab paljuski arvutiõpetuse tunnis saadud kehv kogemus.

"Üha enam näitavad uuringud, kuidas Eestis on järjest enam suur puudus on tarkvaraarendajatest ja programmeerijatest. Nende ettevalmistamine ei peaks ehk algama alles ülikoolist, miks mitte juba üldhariduskoolist?" küsib artikli üks autor dotsent Eneli Kindsiko.

Tema sõnul ei väärtusta üldhariduskool arvutiõpetust võrreldes teiste õppeainetega piisavalt. Aines napib pädevaid õpetajaid ning tunnis õpitav on õpilastele tehniline, igav ja elukauge.

Kindsiko ja kolleegid uurisid arvutitunni mõju kirjaliku küsimustikuga, mille täitis ära 291 abiturienti viiest Eesti koolist. Küsimustikus uuriti õpilastelt, kas nad kaaluvad üldse ülikooli minekut ning kitsamalt mõne IT-eriala omandamist. Samuti pidid õpilased kirjeldama oma arvutiõpetuse tunnis toimunut ning hindama, kuivõrd oli see tund nende jaoks huvitav, inspireeriv, ainena populaarne või sisu poolest tasemel.

Selgus, et ainult viis protsenti vastanud abiturientidest kavatses kindlasti minna IT-d õppima. Siiski, kokku 39 protsenti vastanutest tunnistas, et on kaalunud IT-eriala kui üht võimalikku valikut.

Hinnates arvutitunnis toimuvat, ei pidanud õpilased ainet huvitavaks, inspireerivaks, populaarseks ega seal õpetatavat kõrgetasemeliseks. Vähim olid õpilased rahul aine inspireerivusega: 72 protsenti abituriente ei saanud ainest mingit innustust arvutitega rohkem tegeleda.

"Üsna nukker oli lugeda abiturientide kogemusi, kus nende arvutialased tunnid piirdusid vaid Wordiga uurimistöö jaoks vormistussätete õppimisega – kuidas seada reavahet või fondi suurust," ütleb Kindsiko. "Omamoodi murettekitav on ka, et erinevalt klassikalistest ainetest on IT valdkond, kus lapsed ise osutuvad õpetajatest oluliselt targemaks, sest kasutavad oma igapäevaelus arvuteid palju enam ja oluliselt mitmekesisemalt."

Tunnis kogetu mõjutab tüdrukuid rohkem kui poisse. Kui tüdrukul on arvutitunnis igav või ta tunneb, et pole poistega võrreldes piisavalt hea, kaotab ta kergemini IT vastu huvi.

Samuti on tüdrukud kooliaastatega omandanud nii-öelda algoritmilise mõtlemise. See tähendab, et nad täidavad edukalt õpetaja etteantud juhtnööre. Arvutivaldkonna ülesanded eeldavad aga sageli loomingulisust ja oskust mõelda "kastist välja".

Osa neiusid jõuab siiski IT-valdkonda. Kindsiko sõnul käib see kolme rada pidi. Esiteks valivad arvutiga seotud eriala tõenäolisemalt tüdrukud, kellel on kodus võtta eeskuju. "Näiteks vanemad või õed-vennad töötavad IT-valdkonnas," ütleb ta.

Teiseks võib osa mõnd muud reaaleriala õppima asunud neidudest ülikooli esimestel kursustel mõista, et IT-eriala sobib neile hoopis rohkem. "Noored valivad eriala kõige enam selle järgi, milles nad tunnevad end tugevana - see kehtib eeskätt tüdrukute puhul. Tüdruk võib olla matemaatikas ja füüsikas tugev, sest ta tunneb neid erialasid, ent arvutialane õpe kipub jääma nõrgaks. Teadlikkus ja arvutiaine õpetamine on kooliti äärmiselt kõikuv," ütleb Kindsiko.

Kolmas rühm naisi jõuab IT-valdkonnani tööturul. Need naised asuvad IT-ettevõttesse mõnele mitte IT-ametikohale tööle. "[Nad] näevad, et IT valdkond on palju huvitavam ja jõukohasem, kui nad arvasid," ütleb Kindsiko. "Seega, nad otsustavad teist või kolmandat haridust omandama minna ja astuvad IT eriala õppima."

Osavõtt mõnest õppekavavälisest teaduslaagrist või IT-õppe eriprogrammist võib tüdrukute huvi aine vastu suurendada. Ometi on selline mõju pisteline ning artikli autorite sõnul lahendaks olukorra ikkagi senisest kõrgem ja ühtlasem arvutiõppe tase koolis.

Kindsiko sõnul muudaks arvutiõpetuse tunni tüdrukutele põnevamaks naistest eeskujud. "Kui arvutiõpet annab särav ja tark IT-naine, siis tekib ka tüdrukutel suurem julgus seda ala proovida," ütleb ta. "Samuti pole vähem oluline see, kes on meedias pildil. Kindlasti on Testlio kaasasutaja ning tegevjuht Kristel Kruustük heaks näiteks. Kahjuks on nii, et kui paluksin nimetada 5 tuntud IT-meest Eestis, siis nimed tulevad kiiresti, jääb ülegi. Kui aga paluda mõnda tuntud IT-naiseeskuju esile tuua, siis gümnasistid oleksid tõsiselt hädas."

Ometi on Kindsiko tuleviku suhtes optimistlik. "Täna on juba kindlasti näha, et naiste osakaal IT-alal on kasvamas – seega, probleem, millest täna räägime, ei pruugi seda enam kümne aasta pärast olla," ütleb ta.

Kindsiko ja kaasautorid kirjutavad arvutitunni mõjust abiturientide erialavalikule ajakirjas TRAMES.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: