"Mõlemad seekordsed laureaadid on alustanud Tartu Ülikoolist, aga jätkanud teistes maailma tippülikoolides, loonud siin oma rahvusvahelised uurimisrühmad ja nõnda otsimas ning leidmas vastuseid kaasaja põletavatele küsimustele. Mõlema kohta on hulk tsiteeritavaid ja silmapaistvaid teadusartikleid, aga nad on ka aktiivsed teadustöö tutvustamisel laiema tarbe meedias," märkis president Kersti Kaljulaid.

Noore teadlase preemia laureaat Tuul Sepp on Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur, kelle teadustöö põhisuunad on vananemise bioloogia ning inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomadele, sealhulgas linnakeskkonna ja vähi vahelised seosed lindudel ning kõige värskemalt merereostuse mõju kaladele, maailma ühel reostatumal merealal, Läänemeres. Selle tulemuseks on uued teadmised vähi evolutsioonist ning sellest, kui suurel määral ja mis hinnaga on meie kaaslased looduses võimelised inimtegevusega kohastuma.

Sepp on maailma mastaabis erakordselt produktiivne ja iseseisev noor teadlane, kes on avaldanud 35 kõrgetasemelist teadusartiklit rahvusvahelistes teadusajakirjades, mille tsiteeritavus ületab mitmeid staažikaid professoreid.

Sepp peab siinai suurimaks teaduslikuks saavutuseks kahte väga heades teadusajakirjades avaldatud artiklit, mis on kogunud hulganisti viiteid. "Esimeses näitasin, et linnas elavad linnud on väiksemate kurnadega mitte sellepärast, et neil on linnas halb ja vähe ressursse, vaid sellepärast, et nad elavad kauem ja jaotavad oma sigimisplaanid mitme aasta peale laiali. Teises artiklis näitasin, et inimtekkelised muutused keskkonnas võivad põhjustada metsikutel loomadel vähki," ütles Sepp.

Hiljuti veetis Sepp kaks aastat prestiižse Marie Sklodowska Curie grandi toel järeldoktorandina USA-s. 2019. aastal pälvis ta maineka L'Oreal Balticu "Naised teaduses" stipendiumi. Ta on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja praegune asepresident.

Tuul Sepp on ka tuntud aktiivse teaduse populariseerijana ja avaldanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid ja teaduslikku publitsistikat, pidanud ettekandeid koolides ja mujal väljaspool akadeemilist ringi ning osalenud raadio- ja telesaadetes.

Noore IT-teadlase preemia laureaat, Tartu Ülikooli bioinformaatika teadur Kaur Alasoo on hea näide maailma eliitülikoolides haritud ning treenitud eesti teadlasest, kes on naasnud kodumaale, et siin oma teadussuunda üles ehitada.

Ta on uue põlvkonna uurija, kelle tunnuseks on sügavus rohkem kui ühel alal. Alasoo teadustöö fookuses on ühiskonnale suurimat taaka tekitavad haigused, et saaksime paremini aru, mida haigusi põhjustavad geneetilised variandid inimese rakkudes teevad ning milliseid rakutüüpe ja kudesid mõjutavad. Selleks tegeleb ta nii uute arvutuslike analüüsimeetodite väljatöötamisega kui ka suuremahuliste andmestike analüüsimisega.

Tema töö tulemusena on tuleviku terviseandmete analüüs ühtaegu maailmale avatud, et kõik riigid saaksid võrdselt panustada, kui ka privaatne, kus ükski patsient ei pea oma andmete pärast muretsema.

Alasoo peab siiani oma suurimaks teaduslikuks saavutuseks 2018. aasta alguses ajakirjas Nature Genetics ilmunud artiklit, kus kirjutas, millest keerulised geenihaigused tegelikult alguse saavad ja kuidas neid tulevikus vältida. Isiklikus plaanis peab Alasoo oluliseks ka aastate jooksul loodud häid inimsuhteid.

Preemia saaja peaks püüdma saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Sepp ütles, et tal veel küll konkreetset plaani ei ole. "Hea meelega räägiksin oma uurimistööst, inimeste mõjust keskkonnale ja evolutsioonist kui mehhanismist, mis võimaldab inimesel ja loodusel vastastikku kohastuda ja üksteisega toime tulla," lausus Sepp. Kaur Alasoo mainis, et tahaks loenguid teha väiksemates või kaugemates koolides, kuhu külalisi harvem satub.

Mis on noore teadlase preemia?

Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele noorele (taotlemise hetkel), kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema omandanud doktorikraadi.

Preemia saaja püüab saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Võimalusel eelistatakse loengut Eesti kõrgkooli Narva, Pärnu, Haapsalu või muus kolledžis väljaspool Tallinna ja Tartut.

Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu, kes võib soovi ja vajaduse korral paluda teadlaste ja õppejõudude nõu.

Noore teadlase preemiat annab välja kultuurirahastu, seda rahastab alates 2010. aastast Väino Kaldoja. Preemiat suurus on 5000 eurot ja seda antakse välja kord aastas. Noore IT-teadlase preemia rahastajaks Microsofti arenduskeskus Eestis

Noore teadlase preemia asutas aastal 2000 kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman, kes ka preemiat aastatel 2000-2009 rahastas.

Senised laureaadid:

2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman 

2001 - farmakoloog Allen Kaasik; Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu

2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas 

2003 - keemik Ivo Leito

2004 - arvutiteadlane Jaan Raik 

2005 - neurobioloog Sulev Kõks 

2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints 

2007 - keemik Ivari Kaljurand 

2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus 

2009 - füüsik Mait Müntel

2010 - filosoof Bruno Mölder 

2011 - arvutiteadlane Peeter Laud

2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals

2013 - astrofüüsik Elmo Tempel

2014 - geeniteadlane Lili Milani

2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo

meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak

2016 - geeniteadlane Tõnu Esko; füüsik Heli Lukner

2017 - andmeteadlane Leopold Parts

2018 - ajuteadlane Jaan Aru