Teadlased asutasid organisatsiooni, et suunata poliitikat teaduspõhisuse poole ({{commentsTotal}})

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ja kogukulud 2017. aastal.
Teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ja kogukulud 2017. aastal. Autor/allikas: ETAG

Teadlased on juba pea aasta häälekalt rääkinud vajadusest ühiskonnas, poliitikas ja majanduses tegutseda teaduspõhiselt. Kuna paljud teadlaste ettepanekutest on jäänud poliitikute poolt vastuseta, asutasid teadlased ja teadusmeelsed inimesed katusorganisatsiooni Eesti Teaduskoda.

Oma eesmärkides toob organisatsioon välja, et seistakse näiteks strateegiadokumendi Teadmistepõhine Eesti 2014-2020 täitmise eest. Ühena olulisematest selles strateegias sedastatud punktidest nõuavad teadlased teaduse riikliku rahastuse tõstmist 1 protsendini SKTst. Praegu on see näitaja 0,53 protsendi juures ning valitsus on eelmistel aastatel kokku leppinud selles, et teadusrahastus ei lange, kuid see lahkneb strateegias lubatust.

Eesti Teaduskoja algatuse eestvedaja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Andi Hektor sedastas, et meie majandus on muutumas ja muutub üha keerulisemaks ning teaduspõhisemaks. "Just praegu vajab areng riigipoolset tuge teadus- ja arendustegevuse suuremate investeeringutena," ütles Hektor.

Andi Hektor tõi välja, et riik investeerib Eestis teadus- ja arendustegevustesse 125 miljonit eurot, samal aga aga investeerisid meie iduettevõtted teadustegevustesse 250 miljonit eurot. "Maailmas ei ole ühtki teist riiki, kus iduettevõtted investeeriksid teaduspõhistesse innovaatilistesse ettevõtetesse rohkem kui riik."

Eesti Teaduskoja üks asutajaliige Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm sedastas Äripäeva arvamusartiklis, et praeguse teaduspoliitika kõige negatiivsem külg on teaduse jätkusuutlikkuse kadu, sest noored teadlased lahkuvad Eestist. "Kui lähim aasta ei too põhimõttelist ja kardinaalset muudatust poliitikas, tähendab see, Eestile ühe teaduspõlvkonna ning tervete distsipliinide ja koolkondade kadu," kirjutab Helm Äripäevas.

Teadlased rõhutavad, et teaduse ja kõrghariduse rahastusest sõltub kogu ühiskonna teadmiste tase. Teadlased on ka ülikoolide õppejõud: kui parimad Eestist lahkuvad, langeb õppekvaliteet ning ühiskonnale tähendab see kehvemalt haritud arste, juriste, aga ka poliitikuid ja veel paljude teiste erialade spetsialiste.

Mitu Teaduskoja asutajaliiget oli seotud ka mullu kevadel toimunud Teadusmarsiga, kus teadlased ja üliõpilased juhtisid tähelepanu kesisele teadusrahastusele. Asutatud katusorganisatsioonist võib oodata senisest tugemat teadlaste nõudmiste kuuldavakstegemist Eestis.

Teaduskoja algatusrühma kuuluvad: Jüri Allik, Olesja Bondarenko, Maarja Grossberg, Els Heinsalu, Andi Hektor, Aveliina Helm, Anne Kahru, Mihkel Kangur, Eeva Kesküla, Maia Kivisaar, Ivo Leito, Innar Liiv, Heli Lukner, Irja Lutsar, Toivo Maimets, Lili Milani, Ülo Niinemets, Ilona Oja Acik, Kalle Olli, Tiina Randma-Liiv, Triin Roosalu, Ellu Saar, Tuul Sepp, Pirjo Spuul, Jaak Vilo.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: