Eesti teadusagentuuri andmetel tegi avalik sektor eelmisel aastal Eestis teadus- ja arendustegevusse kulutusi 125,3 miljoni euro eest, mis on SKTst vaid 0,53 protsenti.

Lisaks kulutati eelmisel aastal teadusele ja arendusele erasektori rahast 133,4 ja välismaistest allikatest 45,6 miljonit eurot. Seega suunati 2017. aastal teadusele ja arendusele Eestis kokku 304,3 miljonit eurot, mis moodustas SKTst 1,29 protsenti.

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin nentis, et probleem on mitmetahuline. "Meil on üks suur häda Eesti ühiskonnas see, et teaduse tegelikust väärtusest mitte ainult ei saad aru, vaid ta ei ole ka täielikult sellisena rakendatud, et temast oleks hea aru saada."

2011. aasta kevadel valitsuses heaks kiidetud konkurentsivõime kava "Eesti 2020" järgi peaks kahe aasta pärast Eestis olema see protsent 3. See tähendab, et eesmärkide täitmiseks peavad kahe aastaga teadusele ja arendusele tehtavad kulutused tõusma üle kahe korra.

Nii annavadki täna presidendi kutsel Kadriorus lisaks erakondade esimeestele teadusleppele allkirja ka teadusasutuste, teadlaste ja suuremate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad.

Selleks, et konkurentsivõime kavas seatud eesmärki oleks lihtsam täita, on erinevad valitsuserakonnad rääkinud aastaid vajadusest tõsta riigipoolne panus 1 protsendini. Seni pole juttudest kaugemale jõutud.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor Viktor Andrejev sedastas, et pärast seda, kui riigikogu võttis 2013. aastal vastu riigieelarve, siis seal oli teadusele ette nähtud 0,8 protsenti SKTst, 2016. aastal 0,6 protsendini. "No kuhu veel minna?!" küsis Andrejev.