Reps toetab erakondadeülest kokkulepet teadusrahastuses kasvu saavutamiseks ({{commentsTotal}})

Nii praeguse valitsuse kui ka eelmise ja üle-eelmise valitsuse koalitsioonileppesse oli sisse kirjutatud teadusrahastuse riigipoolse panusena 1 protsent SKTst.
Nii praeguse valitsuse kui ka eelmise ja üle-eelmise valitsuse koalitsioonileppesse oli sisse kirjutatud teadusrahastuse riigipoolse panusena 1 protsent SKTst. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Teadlased nõuavad teadusrahastuse tõusu ühele protsendile SKP-st ning lubavad hakata protestima, kui selle eesmärgi poole ei liiguta. Haridusministri sõnul on valmimas ka poliitiline kokkulepe, mis seda eesmärki täita lubab.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps mainis, et detsembri lõpus on oodata erakondadeülest kokkulepet, mida matroonina esindab president Kersti Kaljulaid. Ministri sõnul peaksid selle kokkuleppe kohaselt minema erakonnad parlamendi valimistele vastu lubadusega, et kui nad moodustavad valitsuse ja tehakse riigi eelarvestrateegia järgmise nelja aasta plaane, siis sinna sisse kirjutatakse sisse teadusrahastuseks 1 protsent SKTst.

"Kas see saavutatakse kolme või nelja aastaga, see on nüüd siis niimoodi nii või teisiti riigi eelarvestrateegias vaja paika panna. Minul isiklikult teadusministrina on see väga sümpaatne, kahel põhjusel. Loomulikult me saame aru, et see ei ole samasugune kokkulepe, nagu on kaitsepoliitikas, kuid teadus peaks olema küll ka Euroopa tasandil kokku lepitud, kuid ennekõike peaks see olema sisemine usk, et teadus viib meie ühiskonda edasi ja on ka majanduskasvu aluseks," rääkis Reps.

Samas on oluline teada, et nii praeguse valitsuse kui ka eelmise ja üle-eelmise valitsuse koalitsioonileppesse oli sisse kirjutatud teadusrahastuse riigipoolse panusena 1 protsent SKTst.

"Selle takistuseks on tavaliselt olnud see, et kui seda töös juba eos kuluna sisse riigieelarvesse, siis hiljem kui hakatakse arutama teemal päästeametnike palgad või toimetulekutoetused, siis sellises konkurentsis teadus suurima abivajajana silma ei hakka," selgitas Reps.

Reps rääkis, et teadus ei ole riigieelarve läbirääkimistel nii suur ühiskondlik valukoht, kui mõned aktuaalsemad teemad, näiteks sotsiaalsüsteem või siseturvalisus. Teadusraha on küll alati pisut kasvanud, kuid mitte sellises tempos nagu oleks vaja, selgitas Reps. "Selline kokkulepe looks olukorra, kus selle üle ei arutata. Kui riigi eelarvestrateegia lauale tuleb, siis juba rahandusministeeriumi tasandil on teaduse eelarvenumbrid sisse arvestatud," ütles Reps.

Selgituseks olgu öeldud, et riigi eelarvestrateegias kokku lepitud valdkondade rahastuse üle enam eraldi n-ö kauplemist ei toimu. Näiteks pensionide või teatud palkade väljamaksmise üle eelarveläbirääkimistel eraldi ei arutata, kui see on eelarvestrateegias kokku lepitud. Samamoodi oleks see siis ka teadusrahastusega.

Puudu on üle 60 miljoni euro

Mailis Reps on ministrina olnud see, kes riigieelarve läbirääkimistel on pidanud seisma teadusele raha välja võitleb. Kui valitsuse vahetumise ajal jäi 1 protsendi eesmärgist puudu 40 miljonit, siis praegu on see juba üle 60 miljoni eurot.

Kuigi Mailis Reps ei osanud öelda, kas kõik erakonnad teadusrahastuse ühisleppele alla kirjutavad, on talle praegu teadaolevalt kõik erakonnad sellega nõus olnud.

Täna avaldas teadlaste katusorganisatsioon Eesti Teaduskoda ühisavalduse, milles tõi välja, et kui teadusrahastuse 1 protsendi eesmärgi poole ei liiguta, siis kaaluvad teadlased ka protestiaktsioone. Mida Mailis Reps sellest arvab?

"Streik on üks demokraatliku riigi võimalusi, aga ma isiklikult arvan, et kas see streik on parim. See, mida Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja mõned teadlased väga jõuliselt vedasid, teadlaste marss on samuti omamoodi protestiaktsioon ja see sai väga palju tähelepanu. Vaevalt see streik seda teadlaskonna teemat kuidagi rohkem eristaks."

Kogu teadusraha ei jõua teadlasteni

Näiteks Tartu Ülikoolis läheb pool baasrahastuse tõusust ülikooli kesksele struktuurile, teine pool instituutidele. Mailis Repsilt sai küsitud, kas see raha läheb alati otstarbekalt kasutamisse või võiks midagi teha teisiti?

Reps mainis, et just praegu käivad väga pingelised läbirääkimised ülikoolidega halduslepingute üle. Näiteks Tartu Ülikool  on halduslepingu osas olnud kriitiline ja nõuab sinna muudatust. "Kas ja kui palju läheb teadusele ja kui palju otsustavad ülikoolid teisiti kasutada, see on väga oluline teema. Sama oluline on näiteks õppejõudude palkade teema."

Kuna ülikoolid on autonoomsed ei taha ministeerium sekkuda eelarve majasisesesse ümberjagamisse.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: